Head naistepäeva!

Naiste vastutusel on arvutul hulgal killustavaid pisiasju, mis kurnavad tegelikult rohkem kui meeste suured ja tähtsad tööd, kuid neist ei jää maha hunnikut või virna, mida saaks uhkusega ette näidata.

Martin Pau
7. märts
Postimees


See on lause, mis võtabki kokku kogu mu agoonia. Ajakirjanikuhärra kirjutab toimetajaveerus lühidalt ja tabavalt perekonna tööjaotusest ja oma isa(puhkuse)rõõmudest.

Tõesti, seda lugedes ilmus mu esimese valguskiire kõrvale, mida kujutab endast lasteaiakoht, ka teine- ma võiksin siiski Juhanile väikese õe või venna organiseerida, pool aastat pean ma vajalikuks tite kõrval kodus olla ja siis jätaks terveks ülejäänud aastaks mehe koju. Siis läheks ta lasteaeda ja... kaugel see vanaema pensipõlvgi on.

Mõistagi on see vaid pool lahendust, sest tee või tina, ma ei kujuta ette, kuidas mees tõepoolest on minu kojutulekuks sama palju igavust, igatsust ja armastust tundnud, et tõepoolest on soe toit ootamas koos pestud pesu ja pudita vaipadega. Muust pilla-pallast rääkimata. Et ma tõesti leian hommikul tööle minnes oma sokid paarikaupa kokkuseotuna oma kapiriiulit, mitte ei pea neid mustapesukorvist või voodiservaalt otsima ning sama räpasena jalga tõmbama. Et lapsed on puhtad, söönud, maganud ja jalutatud, nagu kord ja kohus.

Muidugi on mu latt liiga kõrgel ja nagu ehk olete tähele pannud, iga vaba hetk olen ma omaette väljas ja kui käimegi kolmekesi mingitel üritustel, siis ma jään enamasti kauemaks ning saadan mehed koju. Niisiis ei tee ma etteheiteid kaasautorile. Ma olen lasknud lihtsal asjal liiga kaugele minna ja kuniks muremõtete vastu on loodud psühholoog, seniks leiab oma funktsiooni ka lapsehoidja, prostituut, pitsatakso jne. Pole asendamatuid asju.

Seniks olen ma endiselt kohutavalt kurnatud. Ja kuniks ma olen veendunud, et pereloomine on kõige kohutavam asi, mis minuga elus üldse on juhtunud, pole vist mõtet valguskiirte peale loota.

PS: Naistepäevaks sain suure kimbu roosasid tulpe, mis on mu lemmikud, nagu kõik tulbid. Ja punase Brita filterkannu (kaevuvesi on kuidagi vastik viimasel ajal), mis harmoneerub ideaalselt meie punase mulliveemasinaga- saan avada joogiveejaama! Kannu unustasin ma muidugi oma kurnatusest süveneva dementsuse tõttu auto katusele.

Tänan head võru inimest, kes selle poe infoletti viis.