tag:blogger.com,1999:blog-25594436035337561412011-11-29T11:35:12.118-08:00Saviojas suu viirel.Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.comBlogger2901100tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-41500301236597273562011-11-28T23:34:00.000-08:002011-11-29T00:13:45.219-08:00Sügis on käes. Teglikult peaks lumi juba ammu maas olema. Mis ma siis olen teinud? Kui enne vigisesin, et saaaaks ometi kodust välja ja teha midagi muuuud. Siis nüüd on olemas! Jubedalt palju on olnud sõitlemist, koolitumist, lõbutsemist, reisimist, ülikooli... jne... Nüüd tahaks kodus tegutseda. Tahaks, tahaks, tahaks. Kätte on jõudnud ka iga- aastane depressioooniperiood (irw, miks ma muidu siia kirjutan). Niiet, kui lõpuks koju jõuan, siis ikka- pesumasin, pesurest, solgipang, välikäimla, triikraud, tolmulapp... ja siis on päevake aega... ja siis jälle bussi ja Tallinnasse. Peamiselt tunnen jälle end kasutu ja mõttetu inimesena. Ei saaks väita, et mind kellelegi vaja poleks, aga no mingi jackpot ma kah ei ole. Ilmselt hakkab ilmnema ammendamatu tähelepanuvajadus.<div> </div><div> Üritasin siin külaellu sisse elada ja enesele rakendust leida. Eks ma leidsin kah. Korraldasin prooviks väikese festivali, maitsesin PRIAlt papi taotlemist ja selle kasutamist. Teatrietenduse orkunn oli muidugi kõige toredam. Sealt sain ma midagi peale kivirahe ka vastu. Ei, ma ei teeni külanarrina pennigi! Pigem maksab mu mees sellele hobile peale. Teatrietendusel nägin vähemalt inimeste naeratusi- küll tõi selle muige näole teatritrupi perfektne esinemine ja huumorijant tüki sisus. Kuid ometi oli see väike muie ja aplaus mulle parim tasu üldse, mis ma siin urkast saanud olen.</div><div><br /></div><div> No ja siis saabus see lõikuspidu, peale mida mu silmad avanesid taas. Ma ei tulnud siia matsikarjaga võitlema. Ei tulnud siia, et ehitada siia "väike linn". Kultuur on lai mõiste ja ka siin on oma kultuur, just selline, nagu siin otstarbekas on. Ei ole vajadust seda mõnest teisest asulast või inimestegrupi omast kõrgemaks või madalamaks pidada ja ei ole vaja ka punnitada. </div><div><br /></div><div> Mina tulin siia metsa elama. Just nii, nagu see on. Olen igati rahul, et mul on 5 km kaugusel pood ja lasteaed ning kogu moos. Tasapisi hakkab ajudele käima ka see, et poemüüjad jutustavad külapeal, kui palju ja mida ma täpselt koju ostan ning see, et ringiliikumiseks pean sõitma läbi külakeskuse, kus "naabrivalve" kõik vihikusse kirja paneb. Ilmselge, et seetõttu eelistan aeg-ajalt linnast oma hüved kohale tassida- privaaaatsust! On tõsi, et parim on elada täiesti metsas või siis suures linnas(Eestis viimast polegi). Muidugi jumaldan ma endiselt oma naabreid ja hindan külarahva töökust, ent kas nemad kah teineteist jumaldavad? Vaevalt. See meeletu silmakirjatsemine... öökima ajav vajadus konkureerida, samas, kui ülevoolavates kõnedes toonitatakse, et külaelu jätkusuustlikuse võti on koostöö. </div><div><br /></div><div> Kui varem pelgasin alevit, siis nüüd olen end ka sinnapoole avanud. Ilmselt just sellepärast, et ennast ju kõrvalt ei näe, aga kui nägin ühe teise külaelaniku suhtumist, siis hakkas mul enese pärast häbi. Nüüd olen avastanud alevistki suurepäraseid inimesi. Säravaid silmi ja väsimatut teotahet.. uskumatu, kui tugevad ja võimsad inimesed. Mitte nagu mina- jooksen metsa ja poen esimese tagasilöögi eest sambla alla.</div><div><br /></div><div> Kuid siiski- siiski. Praegu on tähtis kodu korrastada, no see on olnud juba viimased 3 aastat oluline, aga ikkagi miski ei paista kuskile liikuvat. Õhus on nii palju märke... võimalused ja suurepärased ideed sõidavad aknast ja uksest sisse. Küllap tuleb hambad ristis otsast pihta hakata.</div><div><br /></div><div> Olen käinud savi tasuvuskoolitusel- appi, kui lahe see oli. Siis Helsingis 3-päevasel motivatsioonikoolitusel. Just naasin Londonist. Ehk on see kõik mu peast segi ajanud. Samas kummitab see mure, et peaks tööle minema. Külabossid ainult räääägivad rahast. Küllap lähen ja küsin, samas ... tee, mis tahad, vaatan ikka Võru poole. Küllap on mul siiski vaja mingit süsteemsemat seltskonda... kõrgemat laupa, kui soovite.</div><div><br /></div><div> Kokkuvõttes on hästi, loodan, et püsin see talv paremini ree peal. Raske on lihtsalt olla iseseisev, ei tea, kust see piir läheb. Kuivõrd on üks pere üks tervik ja selle liikmed individuaalsed isikud oma tegemistega. Selle pean selgeks mõtlema.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4150030123659727356?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-21802367492995046182011-08-24T23:46:00.000-07:002011-08-25T01:26:26.836-07:00<a href="http://2.bp.blogspot.com/-MIVFdFRNAUI/TlYFw0CKb6I/AAAAAAAAAdA/Seh64mneJkg/s1600/IMG_4798.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-MIVFdFRNAUI/TlYFw0CKb6I/AAAAAAAAAdA/Seh64mneJkg/s400/IMG_4798.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644705519115071394" /></a><div>Mutimullahunnikud, mida Juku kohe kulm kipras likvideerima läks.</div><div> <br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-VaRbTQJIM4I/TlYDt1Dm9xI/AAAAAAAAAc4/fI_3DXdFlhI/s1600/IMG_4715.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-VaRbTQJIM4I/TlYDt1Dm9xI/AAAAAAAAAc4/fI_3DXdFlhI/s400/IMG_4715.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644703268826707730" /></a><div>Mingi farm Lätimaal, kus olid ääretult tüütud küülikud! Peremees hoiatas, et olge vaikselt, siis nad tulevad juurde... issake, nad tirisid seelikusabast, näksasid säärtest.... ja olid täiega jalus kogu aeg. Põgenesime ära nende juurest lõpuks :D</div><div> <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-cuYGXBjSh4Q/TlYCTJpfhuI/AAAAAAAAAcw/Iv-rsQQpvIg/s1600/IMG_4753.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-cuYGXBjSh4Q/TlYCTJpfhuI/AAAAAAAAAcw/Iv-rsQQpvIg/s400/IMG_4753.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644701710986217186" /></a></div><div>Happy camper! Lõkkepotinuudlitega.</div><div> <br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-ZgB6kPew9u4/TlYB6NpOL1I/AAAAAAAAAco/lDK8DAkkksk/s1600/IMG_4747.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-ZgB6kPew9u4/TlYB6NpOL1I/AAAAAAAAAco/lDK8DAkkksk/s400/IMG_4747.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644701282562092882" /></a></div><div>Kohtusime Läti kuulsa skulptoriga, kes tegi meile muuseas kiire ülevaate oma töödest ja oli muidu meeldiv inimene.</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-ItC8peLOgXE/TlYBA3ldKAI/AAAAAAAAAcg/MmIq2IjbHWE/s1600/IMG_4736.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-ItC8peLOgXE/TlYBA3ldKAI/AAAAAAAAAcg/MmIq2IjbHWE/s400/IMG_4736.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644700297388173314" /></a><div>Purskaevumöll! Cesis on mu väga suur lemmik! Käisin seal ka eelmine aasta, kuid siis oli Juks veel käruinimene ja muidu arutum tegemane, kui nüüd. Igatahes, seekord oli ilm ilus ja me saime istuda väljaku ääres kohvikus, süüa ja juua, kuni Juku purskaevuveega möllas. Mingi hetk ta tuli muidugi ja sõi ka suppi, ise oli üleni märg. Ka leidis ta sealt sõpru, tal on lahe komme mingi hetk, kui tundub, et on leidnud toreda sõbra, minna teda kallistama. Mõnd suuremat poissi ajab see suht segadusse.</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-oR5tvUl9knc/TlX_x8QCTmI/AAAAAAAAAcY/aVGY9Cw7eNI/s1600/IMG_4610.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-oR5tvUl9knc/TlX_x8QCTmI/AAAAAAAAAcY/aVGY9Cw7eNI/s400/IMG_4610.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644698941430845026" /></a><div>Üks tähtis preili pidas siin minuga sünnipäevahommikut!</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-BE8LT2aqttE/TlX-aEjBi_I/AAAAAAAAAcQ/Mgk5Ltzju8c/s1600/IMG_4801.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-BE8LT2aqttE/TlX-aEjBi_I/AAAAAAAAAcQ/Mgk5Ltzju8c/s400/IMG_4801.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644697431829482482" /></a><div>Siin on siis näha minu piazza. Paar nädalat tagasi.</div><div> <br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-qA1FZb5cJ8w/TlX9qTvhAWI/AAAAAAAAAcI/IUKXOSFcbJc/s1600/IMG_4631.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-qA1FZb5cJ8w/TlX9qTvhAWI/AAAAAAAAAcI/IUKXOSFcbJc/s400/IMG_4631.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644696611274686818" /></a><div>Siin on päevalilled alles tillud, näha on saialilli, kummelit ja koriandrit, ka oad on veel põlvepikkused. Humal monumendi ääres pole tärganudki, rääkimata ronitugede lisamisest. </div><div> <br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-SfNp0jmxNUw/TlX7WKi7RZI/AAAAAAAAAcA/4Eo7oJwUA8c/s1600/IMG_4809.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-SfNp0jmxNUw/TlX7WKi7RZI/AAAAAAAAAcA/4Eo7oJwUA8c/s400/IMG_4809.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644694066185323922" /></a><div>Piazzale külvatud viiest humalaseemnest kasvas taimeks vaid üks- ja jumal tänatud, sest see on hiiglaslik ja kohutavalt ilus! Kõikvõimalikud kiirestikasvavad ronitaimed on mu kirg! Isegi kassitappu ei raatsi ma välja kisuda...</div><div> <br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-jStnvhxHNnc/TlX6u24vU1I/AAAAAAAAAb4/yxlkjRSwvpo/s1600/IMG_4824.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-jStnvhxHNnc/TlX6u24vU1I/AAAAAAAAAb4/yxlkjRSwvpo/s400/IMG_4824.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644693390893208402" /></a><div>Päevakübar. Need tupsud saavad tervistavaks tinktuuriks!</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-iefyuRlDANI/TlX6eJCdszI/AAAAAAAAAbw/bv7-NJ33mlA/s1600/IMG_4829.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-iefyuRlDANI/TlX6eJCdszI/AAAAAAAAAbw/bv7-NJ33mlA/s400/IMG_4829.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644693103708058418" /></a><div>Manipuleeriv moss- nägu</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/--jPEycXANmM/TlX4CHa1n6I/AAAAAAAAAbo/ZW0J_wRm3Xk/s1600/IMG_4982.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/--jPEycXANmM/TlX4CHa1n6I/AAAAAAAAAbo/ZW0J_wRm3Xk/s400/IMG_4982.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644690423213825954" /></a><div>Oasaak! Järele mõeldes kaevasin ma just selle peenra hoolikalt saviga läbi, samuti lisasin igale oale põdrasünnikut kaissu. Kindel on see, et oad on üks põhilisi aedvilju, mis minu savi- liivaseguse maa peal end hästi tunneb.</div><div> <br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-7UiKrAfzB7E/TlX3syN0EpI/AAAAAAAAAbg/iMQoBZGFdqY/s1600/IMG_4975.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-7UiKrAfzB7E/TlX3syN0EpI/AAAAAAAAAbg/iMQoBZGFdqY/s400/IMG_4975.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644690056744800914" /></a><div> Pipi on minu esimene emane kass. Sõpradel on nad kõik suht- koht väljakannatamatud prowwad. Loodan, et maaõhk hoiab ta normaalsena :D</div><div> <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-YkAAph-sJmM/TlX3YzK1A_I/AAAAAAAAAbY/y8acM1w3so8/s1600/IMG_4618.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-YkAAph-sJmM/TlX3YzK1A_I/AAAAAAAAAbY/y8acM1w3so8/s400/IMG_4618.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644689713403331570" /></a><div> Juhaniga annab nüüd täitsa normaalselt linna peal jalutamas käia. Seekord astus ta ühte kohvikusse tähtsalt sisse, ütles "Tere" (nagu ta maalapsena kipub tänaval pea igale vastutulijale ütlema :D) ning palus müüjalt piima. Sai oma piima ja me istusime laua taha, kuid selgus, et vaja sularaha. Jätsin ta siis istuma ja kappasin paar maja edasi asuva sularaha automaadi juurde. Tagasitulles oli müüja Juku juures ja pühkis salvrätiga ta suud, oli natuke mööda läinud. Seepeale näitas Juks näpuga pükstel olevale piimaplekile ja kamndas "Siit ka!"</div><div> <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-0ZjA8KKPweA/TlX2X_-hAwI/AAAAAAAAAbQ/rc_sBryXUl0/s1600/IMG_4992.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-0ZjA8KKPweA/TlX2X_-hAwI/AAAAAAAAAbQ/rc_sBryXUl0/s400/IMG_4992.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644688600149852930" /></a><div>Meie Pipi.</div><div> <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-8MVw6qB6p20/TlX1ViV3REI/AAAAAAAAAbI/ebjKlro56cE/s1600/IMG_4609.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-8MVw6qB6p20/TlX1ViV3REI/AAAAAAAAAbI/ebjKlro56cE/s400/IMG_4609.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644687458323350594" /></a><div>Mulle meeldib nii!</div><div> <br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/--QLzVz6mP_c/TlX1HjkQUXI/AAAAAAAAAbA/KeSMAWkUFtU/s1600/IMG_4607.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/--QLzVz6mP_c/TlX1HjkQUXI/AAAAAAAAAbA/KeSMAWkUFtU/s400/IMG_4607.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5644687218133979506" /></a> <br /><div> Maasikasaak oli selline, et sai ise süüa, kooki ja smuutit teha ning alati ka külapeale kostiks viia. Paar purki moosi keetsin ka, et saaks tuppa moosilõhna, õnneks ei läinud seekord nii, nagu eelmine aasta. Esimesed maasikad korjasin jaanipäeva paiku ning neid jagus veel kuni juuli keskpaigani. Eraldi teema oli metsmaasikauputus! Viimastesse aedmaasikatesse lasin oma kallid külalised, mispeale nad tõdesi: "Milleks üldse taevasse tahta!?" Nii head olid need kergelt üleküpsenud mammud, mida otse peentalt noppida ja suhu toppida. Ka sai tehtud maasikalikööri.</div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2180236749299504618?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-37558936791934081022011-08-23T23:57:00.002-07:002011-08-24T00:30:31.847-07:00 Nüüd on jälle üks kodumaatuur tehtud. Sedakorda siis Lääne- ja Ida- Virumaale. Kodust Tartusse, seal väike tuuning (jah, ma olen ripsmepikendustega beib). Ning edasi Peipsi äärde, et osta sibulavaru. Kuni jõudsime Viru- Jaagupisse.<div> Järgmisel hommikul raputasime lapse maha ehk jätsime vanaisa-vanaema- ja tädi hoolde. Plaanis oli spa-puhkus, aga õige pakett olnuks siiski nimega "Pohmakas" või siis "Londid likku ja ei mingit veemõnu".</div><div> Tegelikult oli Narva- Jõesuu überäge koht! Kuigi me olime olemise broneerinud kõige peenemasse spa-hotelli, köitsid meid siiski hoopis need mahajäetud, kuurorti kunagisi hiilgeaegu silme ette toovad rannahotellid- ja pargid. Samblaga kattunud pingid madalate paemüürikeste ja rohtukasvanud lilleklumpide piirded. Kujukesed ja monumendid, imekombel mitte kuigi rüüstatud ja aknadki olid enamuses terved, samas paljud uksed olid lahti ja mingit valvet ega keelusilti ka ei täheldanud. Tekkis lausa mõte, et siia võiks tulla suvel väikese seltskonnaga, koristada mõni rõdu, hea vaate ja terve aknaklaasiga tuba ära ning end mõnusalt mõneks päevaks sisse seada :D </div><div> Mõistagi kolasime neis varemeis ringi, vahtisime rannas päikeseloojangut, püüdes samal ajal iseennastki ohtra veinipoolise kulistamisega loojutada. Kui kihulased kimbutama hakkasid, kolisime mingisse jaburasse suvekohvikusse. Ilmselgelt oli see avatud vaid suvel, selle baari jõime pmst. tühjaks, sest seal oli kõike väga vähe- teadagi- hooaja lõpp ju! Ja mõistagi ei oska ega taha keegi seal eriti eesti keelt rääkida, see tekitas mulle pisut meelehärmi. Peenes spaas nad näiteks lihtsalt vaikisid, kui nendega eesti keeles rääkima hakkasid. Mullivannidesse ja saunadesse me ei jõudnudki, hea, et hotelli ikka magama taipasime kolida- taibud, nagu me oleme. Ahjaa, massaazi saime ka, aga miu meelest oli see täielik jura, armastan ikka oma Kubija spaad nii väga! Aga eks hais andis mu konditsioonist ka aimu, niiet ehk polegi lubatud sügavas pohmellis viibivale inimesele intensiivset massaazi teha?</div><div> Järgmiseks õhtupoolikuks tagasi lapse juurde jõudes lihtsalt vedelesime ja õgisime. </div><div>Viru- Jaagupist sõelusime veel Tallinna. Kõrvad lõid tükk aega pilli. Nüüd ma saan aru, et kui mulle siia "närvidega" sõpru puhkama satub vahel, siis nad istuvad trepil ja punnitavad silmi, ise korrutades: "Siin on NII vaikne... ". Tõesti- vahe on märgatav :D. Õnneks peatusime õhtul Sakus, kus aitasime perenaisel õunamahla pressida ja mina sain tema ilusas köögis suurepärase pastaroa valmistada (suitsujuustukaste peekoni, värskete riisikate ja suvikõrvitsaga. Mõistagi sai ka seal nauditud head punast veini, mille alla ja peale veel hõrgumat kodust õunaveini. Oh mind küll!</div><div> Igatahes, praegusel hetkel võtsin ette kerge puhastuskuuri. Hoiduks paar päeva kõigist liialdustest ja mürkidest.</div><div> Samas on tegemist palju! Minu ringironivad oataimed on saagi all lookas, vaja korjata, puhastada, kuumutada, külmutada. Pihlaka otsa tuleb ronida, et lisada neid aromaatseid vilju õunamahlale, mis ootab veiniks saamist. Viimased ravim- ja maitsetaimed tuleb ära korjata ja kuivama panna. Peale selle on ilm veel kuratlikult ilus!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3755893679193408102?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-76404660360765741052011-08-15T06:38:00.000-07:002011-08-15T07:00:11.843-07:00 Nii vähe aega, et midagi vähem või rohkem mõistlikku siia kirja panna. Niisiis alustame viimasest emotsioonitõrvikust. <div> Siis, juba nädalapäevad või nii, enne planeeritavat kontserdikülastust tuhnid sa mööda panipaiku ringi. Leiad oma vanad kriimulised, tihti ilma karbita jäänud kassetid ja hakkad oma vana sangmaki järele vaatama. Sedagi annab kultuurikihi alt välja kaevata. Leidnud sellegi, selgub, et "eject" nupp on puudu (asendad selle osavalt "rewind" nupuga) ja ka maki juhe on läinud oma teed. Ilmselt on mõni meistrimees seda "head juhet" kasutanud mingi teise elektrividina, näiteks vana lambi putitamiseks. Võimalik, et leiad ka juhtme, kuid see on piisavalt katki, et tekitada lühis (igatahes ei tea sa elektrivärgist kuigi palju, korgid lõi igatahes välja). Siis tuleb suunduda poeretkele, aruka naisterahvana makk näpus (ka patareidest ei tea sa kuigi palju). Jõudnud Maximas Irinaga (ütleb nimesilt sinise tanuga preili rinnas) avastuseni, millised patareid on sobivad, loed ristiretke õnnestunuks. Mõistagi on need patareid hirmkallid, maksavad vähamalt sama palju, kui kontserdipilet. Aga "üles kütmikseks" siinkohal juutuub ei päästa. See on see, kui Singer Vinger võtab nõuks üle hulga aja üles astuda. </div><div> Ooooo ja siis sa nöörid omale ketsid jalga, peidad lipendavad paelad hoolikalt ära, et mitte kaela murda ning tantsid, hüppad, väänled, keerled, kisad, röögid täiest kõrist kaasa laulda, plaksutad ja seda kõike kinnistunud kõrvuni irve näol! Kõik need 2 tundi.</div><div> See oli suurepärane kontsert! Võru Kubijal- piisavalt palju kuid mõnusalt vähe rahvast, soe õhtu ja ülimega lugupeetud külalised, kes ei esitanud vahepalu oma lugupeetavast loomingust/repertuaarist vaid rokkisid täiega Sinku Vinku lugusid esitada! Tõnis Mägi, Riho Sibul ja Lenna Kuurmaa- niiii äge!</div><div> <br /></div><div> Vot seda bändi ma olen alati jumaldanud, ta on alati olnud minu Peaesineja, kus iganes või mis iganes festivali raames ta ka üles ei astu!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7640466036076574105?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-27009350275747870912011-05-22T22:39:00.000-07:002011-05-22T23:11:07.070-07:00Nii. Õnnelikult reisilt tagasi. Jah, see oli viimati 3 aastat tagasi, kui niiviisi lõõgastuda sai. Eks ma oleks varem ka saanud minna, Juksi poolt pole suuremat probleemi, see oli ikka minu võimetus ja südamevalu teda niiviisi kuhugi maha jätta.<br />Tõsi, reisimas suuremal või vähemal määral on käidud, aga titega koos. See pole just õudus... minu võimete juures ma mõtlen, aga midagi sinnakanti.<br />Esimesed paar päeva ma muidugi muretsesin seal veidike, et ehk hakkan väga kodu igatsema, kuskil nädala keskel hetkeks nagu oligi, kuid lahkumispäeva eelõhtul palusin mõtteis juba jumalaid, et lennujaam õhku lendaks vms. (mis poleks olnud mingi ime, sest selle nädalaga jõudis maailm ikka lõplikult hukka minna!).<br /><br />Mis ma seal siis tegin? Lasin end vanadel sõpradel poputada, sõin, magasin, rüüpasin veini, jalutasin sadamates, muidugi ligunesin Vahemeres ja üritasin ka rannas end praadida. Kuna ma tüdinen sellest liival vedelemisest ruttu ära ja nt. lugeda on minumeelest suht ebamugav rannas, siis ma seal kaua ei püsi. Ega mulle palju vaja polegi, siuhti pruuniks ja ei mingeid koorumisi vms. veidrusi.<br /><br />Koht iseenesest on väga palju muutunud. Ja eks ole minagi. Lihtne võrdlus on see, et ühtki värvilist kokteili ma enam juua ei suuda (peale maasika margariita muidugi). Agia Napa meenutab tontlikku disneylandi, just see osa, mis veel 7-8 aastat tagasi oli tõeline sipelgapesa. Suur jagu klubisid-pubisid on suletud, teised hingitsevad überkallite jookide najal. Briti turist on asendunud venelasega, kes saanud kõik-hinnas paketi ja vaevalt hotellist väljaspool keha ja hinge kosutab. No üldist tänavapilti kosutab see muutus kahtlemata. Briti näitsik oli ju see, kes puhkuseks kõvasti vaeva näinud ja tänu 2 kilo võrra salenemisele säras oma ideaalses 98 kilogrammiga, oli alati silmanähtavalt joobnud ja vulgaarne, kandis (tänaval!) vaid bikiine ning oli seejuures ka punaseks põlenud. Venelannasid teate isegi. Kuid meelelahutusärigi vajab raha, mitte saledaid kehasid! Vajab lakekrantse ja liiderdajaid, mitte müürilillekesi! Et püsida!<br /><br />Kuigi jõudsin koju juba neljapäeval, on alles täna see päev, mil hakkan taas tegutsema. Boonusena sain veel ka suurepärase nädalavahetuse kodumaiste mõnudega. Reedel sai rantso grilli ja sauna. Laupäeval niisama puhata ja õhtu lõpuks liialdada lambaliha ja veiniga, mis tipnes pika suitsusaunasessiooniga. Pühapäeval jõudsin veel Tartus turul ja poodides käia. Mulle ikka endiselt väga meeldib siin- jalutada varahommikul alasti märjal murul ja silmi kissitada, et siis otse pesunöörilt meelepärane kleit üle pea tõmmata ;)<br /><br />Ega nüüd polegi muud kui tormata oma igatsetud aiamaale. Kõikvõimalikud taimekesed nõuavad juba ümberistutamist, kastmist, rohimist. Veranda rohetab. Ka tuleb korjata näiteks nurmenukke, nõgest ja paljusid teisi ravimtaimi. Võilillemesi on plaanis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2700935027574787091?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-41435487248653517922011-05-05T04:05:00.000-07:002011-05-05T04:06:00.530-07:002 aastat tagasi mõtlesin ma <a href="http://baariraam.blogspot.com/2009/05/kas-vaev-mis-ma-naen-hernepeenra.html">niiviisi :D</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4143548724865351792?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-42817318796511467912011-05-04T23:21:00.000-07:002011-05-04T23:44:07.326-07:00Pole jälle ammu-ammu siia midagi kirjutanud. Kuidagi kade meel on oma asju jagada, seda enam, et need on kõik jube hästi. Samas juhtub iga päev nii palju, et ma ei oskagi ainest valida.<br /><br /> Praegu istun siin, olen üksi kodus. Mees, poeg ja vanaisa on läind. Mudamask on peas ja just lõpetasin oma suvekleitide selgaproovimise. Ostsin eile uued suvekingad ja noh, kõigega on ju vaja proovida. Täpselt nädalapärast istun juba lennukis ja vihisen ühe oma lemmiku saare poole. Nädalaks- üksi! Niiet on tähtis oma kapp ära kraamida ja rõõmsalt tõdeda, kõik klapib kenasti selga ja juurde polegi nagu eriti midagi vaja osta, no ehk mõni moodne päevituskostüüm. Usun, et minu sõbrannad on nõus, et neid läheb meiesuguste suveeluviiside juures ikka omajagu. Paar rabamatka ja mudapidu ning ongi nartsud valmis! Sellistega ei kõlba ometi kuurorti minna! Päikesekaitsekreemide komplekt on ka tellitud. Ees ootab nädal randa, Vahemerd, kalarestorane, halloumit, lambakebabe ja kõiki neid magusaid kondiitritooteid, mida ainult seal osatakse teha! Rääkimata maasikamargariitadest ja päiksest, päiksest...<br /><br /> Täna on plaanis korralik suurpuhastus, pesumasin juba müriseb ja ilm on ideaalne! Eile istutasime papaga maasikaid ümber. Otsustasime kasutada musta kilet, aga minuarust jäi see kole ja ma tahaks sinna ilusat multshi peale sättida, lähen vist otsin metsast mände, mille koor maha kukkunud, põdrasitta ju juba käisin noppimas, viimast on saanud igale poole väetiseks!<br /> Täna panen oad maha, siis on pandud. Jahedaga nad jah üles ei tule, aga küll kunagi ikka tulevad- katteloori on küllaga. Kasvuhoone raamid on püsti- vaja oleks veel natuke kopsida ja katusematerjal paigaldada ning seinad kiletada. Kasvuhoones on plaanis katsetada peale tavapärase ka arbuusi, artishokki ja brüsseli kapsast. Vähemalt need on pottides juba idanemas.<br /><br /> Hernes, kummel, päeva- ja saialilled on juba maha pandud.<br /><br />Ahh, mul on see aasta tohutu plaan tehtud oma aiamaaga. Kohandan ümber ja loon uut peenramaad. Hrened ja lilleherned hekkideks- humal keerdumas jändriku kasvuhooneposti ümber! Tarbe -ja iluiaed koos!<br /><br /> Maasikad on vaja tasapisi harvendada ja ümber kolida, et järgmine aasta oleks võimalik vanad maasikapõllud juba siledaks lükata ning kena muruplatsiga asendada.<br /><br /> Ok lippan!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4281731879651146791?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-82087577007009047912011-04-25T22:13:00.000-07:002011-04-25T22:23:39.573-07:00See suvi tuli kyll ootamatult! Ma olen päevitunud, v2sinud ja kuigi nädalavahetusest on juba piisavalt möödas, higistan ikka valget veini ja d lighte.<br /><br /> Nädalavahetuseks otsustati evakueeruda (kuna Tartus oli välja kuulutatud ohututsoon) parimatega sinna, kus muru roheline ja saun kuum. Sellisest nädalavahetusest on pikalt unistatud, hästi kukkus välja, aitäh kallikesed!<br /><br /> Nyyd pole muud, kui hakata asjalikuks. V6tta veel päikest, koristada 6ue ja kujundada peenraid. Suurema jao istikuid ostan ilmselt turu pealt, nipet-näpet on juba ka verandal kastides.<br /><br /> Aga enne vist ikka magan rahus tunnikese.... ei saa v6imalust raisku lasta. Pealgi on minust taas saanud 6htuinimene, mis ei tähenda, et ma p66naks poole päevani, ka hommikud on m6nusad (kui nad on vaiksed), vaid ma magan l6unaund ja t6eline teotahe saabubki kella 18 paiku 6htul. Suine aeg, mis muud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8208757700700904791?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-29448244844843262462011-04-20T22:50:00.000-07:002011-04-20T23:21:32.948-07:00Kevad on käes. Velo ajasin juba nädalapäevad tagasi välja ja olen kimanud Nopri ja Tsiistre vahet- silmad päiksest vidukil ja meel röömus (tänaseks ka kurk valus ja nina tatine).<br />Eile käisime Räpinas Piiriveere infopäeval- no ega seal midagi muud ei räägitud, kui seda, mis netis niigi kirjas. Ent kuna köik seda projektindust niiiiii keeruliseks peavad, siis vahetu arutelu ja ettekanne mööda kylgi maha nagunii ei jookse. Tore on saada projektile rahastus, aga see toob jälle uue byrokraatia ning kohustused. Tegelikult on ju nii, et läbipaistvalt ja ausalt asjale lähenedes ei saa eriti midagi untsu minna. Tähelepanelikumad peavad olema need, kes tahavad susserdada ja raha niisama tasku toppida. Räpina linn sai suht selgeks, ostsime aiandist ka möned viljapuud- pöösad kaasa (mygridele, jänestele toiduks ilmselt :D)<br />Yldse on kuidagi tegusaks läinud see olemine. Täna olengi yle hulga aja lihtsalt yksi (Juksiga) kodus- jess! Värvime mune hetkel. Ilmselt koristan toas ja väljas, tuulutan vaipu, panen veel seemneid hakkama (Oma imelisse pödrapabulatega timmitud mulda).<br /><br />Öhtuks on kylalised- ei suuda kuidagi ostustada, kas kypsetada vöi teha suppi...<br /><br />Homme saab pidutseda...<br /><br />Ylehomme olen kodune... ilmselt kah grillipidu minu valdustes :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2944824484484326246?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-9145642790407005832011-03-30T11:30:00.000-07:002011-03-30T11:38:23.770-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-B9zV22dQP7o/TZN3_DOt9LI/AAAAAAAAAa0/3BciC0KErYw/s1600/IMG_4020.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-B9zV22dQP7o/TZN3_DOt9LI/AAAAAAAAAa0/3BciC0KErYw/s400/IMG_4020.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589943487579419826" border="0" /></a><br />Päike on kõrgel, aga midagi oleks nagu valesti :D<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-_pRy62CvOe4/TZN3nyS5L_I/AAAAAAAAAas/seKquVHmrBQ/s1600/IMG_4016.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-_pRy62CvOe4/TZN3nyS5L_I/AAAAAAAAAas/seKquVHmrBQ/s400/IMG_4016.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589943087896539122" border="0" /></a><br />Tuiskab ja särab<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-h0I1oaep7Zk/TZN3NyZzvOI/AAAAAAAAAak/6Mgw-ymXwb0/s1600/IMG_4029.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-h0I1oaep7Zk/TZN3NyZzvOI/AAAAAAAAAak/6Mgw-ymXwb0/s400/IMG_4029.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589942641248943330" border="0" /></a><br />Vahtramahl<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-gMlMEF3o0o4/TZN29uh1g0I/AAAAAAAAAac/tnkv3ZzRyuA/s1600/IMG_4053.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-gMlMEF3o0o4/TZN29uh1g0I/AAAAAAAAAac/tnkv3ZzRyuA/s400/IMG_4053.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589942365330965314" border="0" /></a><br />Koduteel<br /><br /> Täna sai jälle hulgutud. Mul on puhkus kodus! Uskumatu, et selline asi võib minuga juhtuda. Jälle üks täitunud unistus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-914564279040700583?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-51507953655104774602011-03-28T23:29:00.000-07:002011-03-28T23:45:52.338-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-FXeC_ccqtgM/TZF_7y1nLhI/AAAAAAAAAaU/Qsk6gQtVOG4/s1600/IMG_4009.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-FXeC_ccqtgM/TZF_7y1nLhI/AAAAAAAAAaU/Qsk6gQtVOG4/s400/IMG_4009.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589389277779144210" border="0" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-nIsD96Whqdc/TZF-ki0--wI/AAAAAAAAAaM/ZOuVI09XXso/s1600/IMG_3993.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-nIsD96Whqdc/TZF-ki0--wI/AAAAAAAAAaM/ZOuVI09XXso/s400/IMG_3993.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589387778832923394" border="0" /></a><br />Nonii, mõned esmaspäevad on nüüd hädaldamata jäänud. Nagu ka hulk teisi nädalapäevi.<br /><br />Igatahes olen jõudmas jälle tunneli valgemasse otsa. Saatus on ikka sajaga proovile pannud mind siin! Kuigi ma kahtlustan pigem oma mehe salakavalat plaani, et meelitada mind siit, kui eluks kõlbmatust urkast minema. Igatahes on saatus leebunud ja nüüd on meil jälle transpordivahend ja mingil hulgal ka küttepuid. Kodutehnika on endiselt rivist väljas aga no kuuuulge- funkava pesumasinaga mind juba korterisse ei meelita!<br /><br />Viimane nädalavahetus olin sunnitud linnas passima. ÕUDNE. Kaua sa ikka jalutad ja poes käid, kaua sa plekid taksojuhile. Mulle üldse ei meeldi! Saatus otsustas ka nii, et lapsele ei saanud käru kaasa ja tema ju oluliselt üle poole tunni korraga jalutada ei jaksa. Paras poodi minna, seal poekärus puhata ja tagasi vantsida. Muidugi oleks võinud võtta siiski takso või linnaliini (õudne!) ja käia müüda mängutube ja veekeskusi. Aga ma ei taha! Ma ei taha näha neid inimesi, ma ei taha, et nad HÕERUVAD. Ja ma ei taha iga kuradi liigutuse eest maksta. Kella ei taha ka vaadata!<br /><br />Eile oli täitsa vonks esmaspäev. Eks ma olin nõus taluma kasvõi sadat õudset esmaspäeva, kui vaid saaks need veeta oma kodus! Tänu transpordile läks laps ometi jälle lasteaeda (oli jube rõõmus ise selle üle!) ja mina... mina tead panin riidesse ja matkasin ca 6 km ringi- tuisus ja tuules. Võtsin talvest viimast, sest seda kevadet võib ootama jäädagi. Nukker oli muidugi, et ei saanud metsa põigata- sulaks see lumi ometi ära, oleks vabadus veelgi suurem! Sai siin omakeskis naabrimehe üle itsitatud, et muudkui trambib edasi- tagasi mööda teid siin- nüüd mõistan suurepäraselt teda. Kuigi tema põikab, niiet saepuru lendab, ka metsavahele, head sapad vist.<br />Kodus tagasi, hakkasin kikerherneid keetma, siis avastasin, et tahinipastat pole :S. Õnneks on lahkel daamil järgmisest külast oli laenata. Tegin hummust ja keerasin magama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5150795365510477460?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-66268882965845386532011-03-14T01:02:00.000-07:002011-03-14T01:15:38.948-07:00Ma ei kannata segadust ja harmoonia puudumist. Te võite ju mõelda, et ma vingun pisiasjade kallal ning enamasti peetakse sellist käitumist mingile hoopis suuremale probleemile vihjamiseks. Siiski- on täiesti võimalik tunda füüsilist valu ja kogeda nutuhooge puhtalt segamini toa pärast. Muidugi mängib siin rolli ka tavaline hoolimatust teiste poolt. Peale mitmeaastast selgitustööd, mis, kus ja kuidas peaks majapidamises asetsema, võiks ju ometi teise inimesega arvestama hakata. Mina olen andnud alla. Kui elegantne lohakus on kellegi harmoonia, siis pole mul erilist õigust endalgi seda rikkuda.<br />See on muidugi vana reegel, et kui kõik on korras, siis seda märgata ei osata. Aga kui iga jumala päev peab elementaarseid- eluks vajalikke asju mööda maja taga otsima... Siis on teine inimene ikka süüdi- kas siis selles, et ta ei tea kus miski on või selles, et ta pole pannud asju tagasi oma kohale. No minupärast kasvagu ja kõdunegu see pasahunnik! Mina enam ei jaksa. No ilmselt kogun ennast ja võtan kätte ja teen korda... aga no milleks???<br /><br />Et oma tuju tõsta? Kindlasti võtab korra hoidmine vähem aega, kui koristamine ja asjade otsimine... aga seda arvan mina ja kes minusugusest hoolib- situks püksi ka veel suurest mugavusest?<br /><br />No see rong on läinud nagunii, edaspidi tasub tähelepanelikum olla.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6626888296584538653?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-3521334702102404632011-03-09T22:51:00.001-08:002011-03-09T23:36:21.908-08:00Üks mu sõbranna tunnistas mulle, et hakkas ise kodus jogurtit tegema. Tunnistas seda nagu pool häbenedes, vihjates ökoteemale. Nagu ma oleks mingi ökopolitsei :D IRW.<br /><br />Siinakohal on paslik seletada, et kui mõni totuke teemat käsitledes selle naerualuseks seab, ei tähenda veel, et teemase endas midagi häbiväärset oleks.<br /><br />See öko ja tervislike eluviiside värk on minu jaoks lihtsalt niivõrd loomulik ja iseenesetmõistetav, et muidugi ajavad naerma sellised "avastused", nagu valge suhkru asemel mee kasutamine ja pingsalt mööda kaubanduskette "öko" märgiga eksootilisi puuvilju taga ajada, kui pmst. igas linnas on võimalik käia turul ja nagu selgub, ka linnast väljas tuleb koju piimamees. Tervislike eluviiside juurde käib ka väike jalutuskäik, kas pole? :D<br />Juba pea kümne aasta eest Tartus elades käis piimamees mul maja ees oma toodangut müümas. Piima ostsin vanaisa jaoks, ta tegi sellest hapupiima. Omale ostsin toorjuustu ja vahel ka kohupiima. Nüüd on see nagu mingi müsteerium! Muidugi ei taga iga piimamees meile mahemärki, kuid Eesti on niivõrd väike, et märgistatud tootjaid mahub igasse maakonda.<br /><br />Mina näen selles jogurtiteos puhast kulinaarset väljakutset. Pealegi, sellist "pärisjogurtit" polegi meie kaubandusvõrgus saada. Pean silmas nn. kreeka jogurtit, mis on omaette klass. Sealkandis on jogurti kodus valmistamine väga tavaline ja see on tapvalt lihtne! See veel kümne aasta eest eksootiline olnud leivategu on ikka meeletult keerulisem. Ise tarvitan Nopri jogurtit (jah käin oma mannerguga ja võtan maitsestamata variandi, andke medal mulle! :D), mis on samuti seinast seina- olenevalt laarist. Kord paks ja kreemine, kord vedel nagu poepett, mis muidugi näitab vaid, et tegemist on eluskraamiga.<br /><br />No ekstremistid võivad ju oma sahverpoodidest tohletanud põrknaid lunastada, aga mina lepin meeleldi naabruskonnas kasvatatud kraamiga, ka ei jää meil porgandisalat serveerimata ja silmanägemine toitmata, kuni poest on saada märgisega "eestis kasvatatud" juurikas.<br /><br />AGA SENIKS, HEAD HUUMORI JÄTKU!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-352133470210240463?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-88069397344726952652011-03-08T22:16:00.000-08:002011-03-09T00:09:24.913-08:00Võib vist jääda mulje, et siin on täielik hullumaja ja keegi ei sekku. Tegelikult kulgevad me päevad siin suht harmooniliselt, lihtsalt iga kõrvalekalle ja segaja võib viia tasakaalust välja. Pealegi, minuni on jõudnud palju vastukaja naiste poolt, kes tunnevad tihti samamoodi, lihtsalt nad ei väljenda seda.<br /><br /> Mida me siin siis teeme?<br /><br />Ootame kevadet! Ärkame kella 7 paiku. See on minu jaoks mõistagi natke vara, aga seda vaid sisuliselt. Ilmselt meeldiks mulle ärgata ise ja lapsest pisut varem, et köögis tuli alla teha ja oma hommikumõtteid mõeldes talle pannkooke küpsetada, aga seda ma salgan :D<br /> Mis seal siis ikka, lasen tal lihtsalt enda kõrvale pugeda, rammib lausa kaissu, topib aga hellalt näppu ninna ja nii me ärkame. Mis seal ikka, teeme koos tule alla ja keedame putru. Kuna on avokaadohooaeg ja mina isiklikult tunnen, et vajan enemat kui kaerahelbeputru, siis söön hommikuti enamasti keedumuna, avokaadot, kala jne. Eks see on see D vitamiini puudus. Kindlasti ka üldine soojaigatsus, mida leevendab pisut värske avokaado ja sidruni aroom. Juhan joob muidugi värsket toorpiima ja saab ka purgist vitamiinilisa. Oma moosid ja külmutatud marjad pole ka veel otsa saanud. Nii me siis kohvitame ja vaatame Terevisiooni. Ja ega telekat enne kinni ei pane kui ka Maahaigla on nähtud.<br /> 10-11 paiku läheme õue. Ma olen ikka iga päev lapsega väljas käinud. Alles hiljuti sain teada ka seda, et kõik emad ei käigi iga päev lapsega väljas. See oli mulle suur hämming ja üllatus. Ka haigusega, kui palavikku pole ja väljas mitukümmend miinust, oleme ikka vähemalt 20 minutiks riidesse pannud. Nüüd on muidugi jalutuskäigud ja sebimised väljas pikemaks veninud. Käime kelguga postkasti juures, laseme liugu, ronime lumevallidel, vaatleme linnukesi, räägime juttu. Õue peal toimetame, toome puid tuppa. Juhan aitab mind kõiges ja ma lasen tal seda rõõmuga teha. Õldse on ta kuidagi ootamatult omandanud väga head kombed. Kui kommi saab, siis ikka tänab ja juubeldab ja imetleb, siis võtab paberist välja, viib paberi prügikasti ja istub laua taha või tugitooli ning hakkab münuga nosima.<br /> Ka sellist hetke ei teki, et kui Juhan soovib küpsetada, siis ma sellest keeldun. Siiani pole ta taigent veel maha keeranud. Mina arvan, et pannkoogid kuuluvad lapsepõlve juurde. Eriti kui neid saab valmistada nii, et nad sisaldavad kõike kasulikku. Pannkoogid ongi meil siis teemaks, kui piim on juba mitu päeva vana purgipõhi, ilmselt see ei tapaks, aga ma ei raatsi lapsele poolmüredat piima anda- oma kiiks. Pudrujäägid, kohupiim, jogurtiperad-, liigvalmid banaanid. see kõik läheb tainasse.<br /><br /> Ma olen seda siin juba tunde jupikaupa kirjutanud :D A näed, Juks on juba õues- pean ka lippama....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8806939734472695265?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-64076619632116554262011-03-08T05:43:00.000-08:002011-03-08T08:02:36.886-08:00<span style="font-style: italic;">Naiste vastutusel on arvutul hulgal killustavaid pisiasju, mis kurnavad tegelikult rohkem kui meeste suured ja tähtsad tööd, kuid neist ei jää maha hunnikut või virna, mida saaks uhkusega ette näidata.</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">Martin Pau</span><br /><span style="font-style: italic;">7. märts</span><br /><span style="font-style: italic;">Postimees</span><br /><br /><br />See on lause, mis võtabki kokku kogu mu agoonia. Ajakirjanikuhärra kirjutab toimetajaveerus lühidalt ja tabavalt perekonna tööjaotusest ja oma isa(puhkuse)rõõmudest.<br /><br />Tõesti, seda lugedes ilmus mu esimese valguskiire kõrvale, mida kujutab endast lasteaiakoht, ka teine- ma võiksin siiski Juhanile väikese õe või venna organiseerida, pool aastat pean ma vajalikuks tite kõrval kodus olla ja siis jätaks terveks ülejäänud aastaks mehe koju. Siis läheks ta lasteaeda ja... kaugel see vanaema pensipõlvgi on.<br /><br />Mõistagi on see vaid pool lahendust, sest tee või tina, ma ei kujuta ette, kuidas mees tõepoolest on minu kojutulekuks sama palju igavust, igatsust ja armastust tundnud, et tõepoolest on soe toit ootamas koos pestud pesu ja pudita vaipadega. Muust pilla-pallast rääkimata. Et ma tõesti leian hommikul tööle minnes oma sokid paarikaupa kokkuseotuna oma kapiriiulit, mitte ei pea neid mustapesukorvist või voodiservaalt otsima ning sama räpasena jalga tõmbama. Et lapsed on puhtad, söönud, maganud ja jalutatud, nagu kord ja kohus.<br /><br />Muidugi on mu latt liiga kõrgel ja nagu ehk olete tähele pannud, iga vaba hetk olen ma omaette väljas ja kui käimegi kolmekesi mingitel üritustel, siis ma jään enamasti kauemaks ning saadan mehed koju. Niisiis ei tee ma etteheiteid kaasautorile. Ma olen lasknud lihtsal asjal liiga kaugele minna ja kuniks muremõtete vastu on loodud psühholoog, seniks leiab oma funktsiooni ka lapsehoidja, prostituut, pitsatakso jne. Pole asendamatuid asju.<br /><br />Seniks olen ma endiselt kohutavalt kurnatud. Ja kuniks ma olen veendunud, et pereloomine on kõige kohutavam asi, mis minuga elus üldse on juhtunud, pole vist mõtet valguskiirte peale loota.<br /><br /> PS: Naistepäevaks sain suure kimbu roosasid tulpe, mis on mu lemmikud, nagu kõik tulbid. Ja punase Brita filterkannu (kaevuvesi on kuidagi vastik viimasel ajal), mis harmoneerub ideaalselt meie punase mulliveemasinaga- saan avada joogiveejaama! Kannu unustasin ma muidugi oma kurnatusest süveneva dementsuse tõttu auto katusele.<br /><br />Tänan head võru inimest, kes selle poe infoletti viis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6407661963211655426?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-41349060066190683032011-03-02T11:25:00.001-08:002011-03-02T12:11:37.612-08:00Ma tahtsin tegelikult kirjutada sellest meie Eesti laulu möllust. Ma ikka kondan erinevates foorumites vahel, kus, andke andeks on igasuguseid inimesi (harilikke hakklihakastmefänne) ja nende maailma tahaks vahel nagu natuke.... noh laiendada. Samas milleks?<br /><br /> Lühidalt ehk niipalju, et mul on hea meel, et tänu pisut laiema ning kaasaegsema maailma(muusika)vaatega inimesed on korraldukomitees. Ma ei arva, et kogu muusikavalik peaks olema "hakklihakastmekatele" arusaamatu <span style="font-style: italic;">underground.</span> Tegu ongi meie muusikaga, mida on samuti meeletult erinevat stiili. Koos uue konseptsiooniga võiks rahvas samuti üle saada sellest, et "mõttekas eurolaul on eurotümps" ja et see või see lugu ei sobi Eurovisioonil esindama. Jätke eelarvamused, hea eesti rahvas! Teil on ju hea maitse ja me ei pea Eurovisiooni suhtes nii võlts-ükskõiksed olema. Meie enda teha on, kas ja kuidas seal esineda. Finaalis oli suurepärane valik artiste. Polnud mingit põhjust häbi tunda! Varem ei antud suuremale osale inimestets võimalustki näha oma lemmikut eurovisioonilugude valikus. Nüüd on teised ajad.<br /><br /> Läheb ikka pikemalt:<br /><br /> Lugu, mis meid esindama läheb ongi täiesti harilik eurotümps. Kõik noogutavad ja pobisevad: <span style="font-style: italic;">"ei tegelt MULLE meeldis hoopis ... , aga noh, see sobib sinna paremini.." </span>what a f. ..???<br /> Sellel Getteri lauldud lool on nii palju kloone, et keegi ei oskagi näidet tuua. Samas, kui Ithaka Mariat kohe hakati Ruslana ja Shakira kopeerimises süüdistama. Jah, mulle Ithaka meeldis, aga mitte kontsrdil. Seal oli tal nagu piss püksis vmt. Kingad pigistasid? Video oli palju emotsionaalsem ja sobivam. Ta pole mulle varem kunagi erilist muljet jätnud, aga see lugu kuidagi avas teda.<br /><br /> Orelipoiss läks otse hinge. Siiani kummitab 1, 2, 3- 2, 2, 3- (ligleb luuaga mööda kööki)! Lugesin Fb-st oma noore sugulase seinalt teismeliste neiude ohkimist<span style="font-style: italic;"> "issssand, kuidas SEE sinna üldse sai?"</span>, mis näitab jällegi, et igaühele oli midagi.<br /><br /> Jana Kask on võimsa häälega, aga meedia on suutnud temast muidu väga madalalaubalise isiku mulje jätta. Ah, see polegi oluline. Heal tasemel ballaad- ma võiksin selle saatel vabalt kadunud armastust taga nutta vms.<br /><br /> Kui jätta kõrvale minu onupojapoliitilisus Mimicry suhtes, siis neil läks ikka väga viletsasti see esinemine. Lugu ise on väga hea ja laivis on nad ka super-hüper. Tegelikult oskab Jaanus vaat et paremingi laulda, kui Kene, ent viimasel on lavanärv vist treenitum (ikkagi superstaar!). Nujah. naljaga pooleks võib ju öelda, et see, kes laulda ei oska, ei saagi valesti laulda :D<br /><br /> Igatahes, hästi kokku pandud menüü eesti muusika hetkeseisust.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4134906006619068303?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-84175057815657558572011-03-01T21:53:00.001-08:002011-03-01T21:57:51.608-08:00Aga raisk, kui see bullerjan kuidagi hommikuti tuld ei võta jne, siis ikka tuleb küll mõte, et koliks korterisse ja läheks kujuhi müüjaks tööle ja veeretaks ülejäänd elu makarone peovahel!<br /><br />Jätaks kõik, kus see ja teine, et vaid pisiasjad sujuks. Vinguks küttearvete üle jne.<br /><br /> No valasin aga pool pudelit toiduõli jälle ahju. Bensiini on ka, aga see jäägu viimaseks valamiseks siis. See pask ei põle ikka veel- tikke ka ei ole.<br /><br />Jooma ajab.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8417505781565755857?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-18725367270762790672011-02-28T01:46:00.000-08:002011-02-28T02:15:59.111-08:00Seisin täna pikalt väljas ja vaatasin päikesesse, suletud silmadega muidugi. Toitsin tedretäppe. Jutud käivad, et selline tegevus tõstvat tuju. Ja niisiis ma praegu üritan endale igasugu teraapiaid välja mõelda.<br /><br /> Päris kindlasti on vaja teha igasuguseid plaane. Plaanimajandust on vaja. Lihtsalt on selline tunne, et tehtud on täpselt nii palju, et poleks õigust viriseda, et midagi tehtud pole. Aga niiii vähe, et, et hirmsasti tahaks viriseda.<br /><br /> Selle kevad-suve tööd on:<br />1. uus puupliit-truup-leso (kombineerime vanast materjalist ja lisame uut).<br />2. Oma metsast koristada välja mahalangenud ja kuivad puud, piisav kogus, et tasuks rentida aparaat, mis nad küttepuudeks saeb ja lõhub (no olgem ausad, küttepuude ostmine oma metsa olemasolul on ka üks olulisi depressiooniallikaid). See kõik tuleb toimetada 1 nädala jooksul, talguliste-sulaste abiga.<br />3. Ehitada nende puude ümber korralik kuur, selleks on vaja lauamaterjali.<br /><br /> Pakun, et ca 1600 EURi<br /><br /> Luksus, mis võiks sügiseks ilmet võtta: pesuruum-saun ja tualett majas sees. Maja seinte soojustus- vooderdus. Sellele ma hinda pakkuda ei oskagi. Ma võin oma neeru maha müüa!<br /><br /> Tegelt ma olen ka nüüd kokkuhoidlik. Jogurtit ei söö, sest vett võib ju ka juua, vesi on meil tasuta (tegelt elektriga- ja see maksab). Avonist ei telli midagi. Isegi omatehtud letśo kasutasin Noprist "Tasuta" kastist saadud juustu ja pärmitaigna vahele ära. Nisujahu on nüüd otsas, ei osta juurde ka- kasutan odra- ja rukkijahu seni.<br /><br />Hahaaa! Alustangi tagavarade hävitusega- vaatame, mis toite ma välja nuputan siin.<br /><br /> Eile tegin kapsa-hakkliha hautist ja juustupirukat. Täna on kumbagi alles. Hommikul sõime kareahelbeputru.<br /><br /><br /> Ega ma peale piima vist midagi ostma ei peagi. Kui siis coca colat. Nopris on mõlemat.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1872536727076279067?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-13823947995252052632011-02-27T21:34:00.000-08:002011-02-27T21:39:04.688-08:001. Kassivärdjas oli ikkagi tuppa kusnud. Ma ei visanud teda ööseks välja. Eeldades, et sellest liivakastist toas on tõesti tolku. Kas te teate midagi haigemat, kui maal elavale õuekassile tuppa liivakast panna? Ise olen süüdi, et välja ei visanud, üles ei poonud, lapikuks ei peksnud, rebastele ei söötnud...<br /><br />2. Kulutasin oma eelviimase unerohutableti sellele, et mind aeti enne 7 üles. Kui ma ise olen mingi 4-5 üleval, siis tatt magab kella kuradi 9-10ni. Jälle ise süüdi, et kõrvatropid ära jätsin. Palju õnne tulevastele lapsevanematele!<br /><br />3. I just hate mondays!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1382394799525205263?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-12921806679673042802011-02-25T22:24:00.000-08:002011-02-25T22:40:02.949-08:00Nägin und. Magasin kokku ehk 5 tundi täna öösel, aga unenägu oli väga konkreetne. Üldiselt ei loegi unenägudes nende tsenaarium, vaid tunne ja valitsev meeleolu. Mingil määral siiski ka sümbolid ja nende isiklik tähendus.<br /><br /> Niisiis. Istusin väikese tiigi kaldal, täpsemini pisikese purde peal, vaevalt mahtusin sinna, põlved lõua alla keritud. Oli suveõhtu- no selline pärastlõuna, kui kõik on vaikne ja päike peegeldab sileda vee pealt soojalt näkku. Pool tiiki oli juba varjus, ümberringi oli kõrgeid puid ja võsa- soojendasin end päikeselaigus nagu kass. Niiviisi kerra tõmbunult mahtusin täpselt sooja päikeselaiku, mis võis iga hetk asenduda kõleda varjuga. Tiik oli suhteliselt selge, kuid pruunika veega, leidus vesikasvusid ja koguni vesiroosilehti.<br /><br /> Siis otsustasin vett sulpsatada, justkui eemalduvale päikeselaigule järele. Pole kindel, kas tiik oli madala veega või üritasin ma vältida veikasvudega kokkupuutumist- igatahes libistasin end otse sillakese pealt kõhuli vette. Ka vesi oli soe. Ma olen alati jumaldanud seda vaikses järves mööda siledat vett, silmad peegeldavast päikesest kissis, tunnet.<br /><br /> Mingi hetk hakkasin sealsamas rummi jooma, piraadi riided olid ka seljas :D Jõin siis tiigi kaldal pudeli rummi üksi ära. Kustusin ära ja ärkasin napilt enne pimedat tiigi kaldal- vesi loksumas vastu jalgu.<br /><br /> Jõudis juba pimedaks minna, kui jõudsin oma telki, kus minu meeldivaks üllatuseks ootas madrats ja 1 lisatekk. Kartsin, et öö tuleb külm, sest pimedus saabus tõesti minutiga. Mässisin end pimedas käsikaudu tekkide sisse. Olin üksi, aga ei kartnud.<br /><br /> Siis ärkasin juba oma soojas voodis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1292180667967304280?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-51949499621896190782011-02-25T03:12:00.000-08:002011-02-25T03:37:46.282-08:00Nüüd tahaks hirmsasti lugeda mõnd usaldusväärset horoskoopi, mis kinnitaks, et kõik need jamad on vaid väike tagasilangus kõige suure ja positiivse kõrval, mis lähitulevikus aset leiab.<br /><br />Jaa, ma tean, et kõik lähebki hästi, aga MIKS sellise pasa hinnaga?<br /><br /> Appi, kui masendav. Ma VAJAN horoskoopi, mis mulle ütleks, et kõik läheb veel hästi. Ega ei olegi midagi traagilist juhtunud- teadaolevalt ei ole keegi suremas ega midagi.<br /><br /> Ma ei taha siit üldse ära minna, ma poon ennast radika külge üles, kui ma pean linnakorteris elama. Pean mõtlema muude plaanide kõrvale plaani, kuidas ennast siin paremini tõestada. Ega siin polegi midagi nuputada- saag kätte ja metsa puid tegema! Kõigepealt. Ma tõesti uskusin, et ma olen piisavalt pädev maal elama. Oi, kui õnnelik ma olin, et keegi oli minuga nõus siia tulema. Mida aeg edasi, seda mõttetum fassaad see kõik on. Mina olen siiralt kõike uskunud. Olnud tänulik iga väikese (elemenaarse!) liigutuse heaks, rahmeldanud ise, nagu hull. Ega ma ei kardagi üksi olla- ma olen alati üksi olnud, sisemiselt. Väga harva, kui keegi mõistab, kuulab ja kaasa aitab. Ei teagi, kas ma olen nüüd pettunud, et lasin endale pettumuse valmistada või olen niisama anesehaletseja. Ilmselt olen lihtsalt veel ühe hea inimese elu ära rikkunud, samas on veel aega....<br /><br /> Mõned kuud tagasi hakkasin ma tundma, et ma ei taha enam lihtsalt jalapealt ära surra, kui miski jälle viltu veab vaid tahan võidelda. See oli uus ja hea tunne. Siis tekkis hirm, et kui ma liiga palju enese surma soovin, siis see kurivaim täitubki ju. Tahe võidelda püsib endiselt. Oma tuuleveskitega.<br /><br /> Asi ongi tahtmises, mitte milleski muus. Ka rahas mitte. TAHTMISES. Ega ma ei sunni.<br /><br />Ja võite mind matta koos selle majaga, mina lähen siit vaid jalad ees. Või siis üle laipade.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5194949962189619078?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-21458251224198747852011-02-20T06:48:00.000-08:002011-02-20T07:03:56.884-08:00Niisiis otsustasime taas emirgeeruda. Nagu eelmine aasta viibisime Värskas, kui piiritusesammas langes alla -30. Seekord oleme veits haiged ja veekeskus nagu ei tõmba. <div><br /></div><div> Tegelikult oli meil kodus toas väga soe. Laesoojustus hoiab märkimisväärse osa soojust õue lendumast. Pliidi all hõõgub turbabrikett ja bullerjanis puitbrikett. Suurt ahju kütsime 2 korda päevas, hommikul ja õhtul. Põhijama oli hoopis veega... </div><div><br /></div><div><br /></div><div> Ah, mis sest praegu. Oleme hoopis spaas... saunatatud, masseeritud nii inimeste kui masinate poolt... kooritud seitse nahka, õlitatud, patsutatud. </div><div><br /></div><div>Juks naudib ka- vana hotelli- ja spaaspetsialist mul :D</div><div><br /></div><div> Hommikusaun võttis mul kurguvalu igatahes ära!</div><div><br /></div><div>Ma olen korduvalt lubanud, et hakkan siin iga kuu käima, aga ikka ja jälle unustan ära.</div><div><br /></div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2145825122419874785?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-75137979974265391202011-02-18T00:46:00.000-08:002011-02-18T00:53:42.846-08:00Siis, kui olin kirjutanud omastarust lõbusa kritiseeriva luuletuse (kunst!) lumelükkamispoliitikast- samal õhtul jäin 2 korda järjest lumevalli kinni! Üksikasju ei hakkagi seletama.<br /> Eelmise postituse peale, noh ütleme, et siin ei sõltu enam miski ei minu ega kellegi teise usinusest. Öösel oli -37. Sellisel juhul külmub vesi nagunii kinni. Ja muidugi jäin ma oma muremõtetes ja pahuruses ja korralikult haigeks. Öösel elasin üle paanikahoo. Vastik!<br /><br /> Tuba on küll soe, aga vett ei tule enne, kui tükk aega jampsida ja nohu on.<br /><br />Lahendust ei paista. Peame emigreerumisplaane, nagu mullu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7513797997426539120?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-2329449582039697512011-02-17T00:13:00.000-08:002011-02-17T00:32:59.143-08:00Ja ma olengi kohutav ema. Ettenägematu. Ma olen alati teadnud, et esiteks ei saa ma kodus puhata ja kui ma kuhugi ära lähen, siis tagasitulles valitseb kaos.<br /> Niisiis ma arvan, et kuigi ma olen päevi-öid, teinekord terve nädala siin lapsega kahekesi, ma saan ilusti hakkama. Nii auto ja lasteaiavõimalusega kui ka ilma. Kuskil paari nädala tagant ootan oma teenitud puhkust- vaheldust. Siis ma koristan ja tassin puid tuppa ette, et minu äraolekuajaloleks siin võimalikult mugav.<br /> Ometi on juba vana teatud tõde, et kui olen mina lapsega kahekesi, siis ma olengi kahekesi. Kui mind ei ole, siis on ikka mugavam sõita kuhugi vanaisa juurde vms. kus oleks lisalapsehoidjaid. Ebaõiglane, mu meelest! Ja ega mul polegi sellest midagi, peaasi, et mina saan minema! Hetkel on asi lihtsalt selles, et kodu jäeti siia suure külmaga ripakile. Ometi oli 2 nädalat ette teada, et ma lähen.<br /> Nüüd siis olengi süüdi, et endale suurepärase nädalavahetuse lubasin.<br />Olen süüdi, et vesi külmus kinni, sest mehed läksid kodust ära sooja kohta, jaksamata need paar päeva vastu pidada.<br />Olen süüdi, et laps on veeeel haigem, sest ma läksin ära ja last oli vaja solgutada ringi.<br />Olen süüdi, et mitu päeva on läinud siin juba vett vedama, sest laps on haige ja käib närvidele.<br />Olen süüdi, et pesumasin ajab vett läbi, sest ma läksin kodust ära.<br /><br />No ei saanud siis, kurat need paar päeva vastu pidada. Laps ju magab- päeval 3 tundi- õhtulgi saab tema uneajast paar tundi segamatult omi asju teha. Kütmised, õueskäigud, need saab kõik temaga koos teha. Nüüd siis on kõik jälle perses!<br /><br /> Selliste juhtumite taustal ei ole eriti imestada, et omaenda laps võib nii suureks tülinaks kaelapeal olla. Teda on ju kõige lihtsam süüdistada, et ma ei jaksa oma asju ära teha, et ma ei saa saata kõik kus kurat ja minema tõmmata. Kui teda ei oleks... Muidugi ei vihka ma teda 24/7. Ehk vaid 18/5.<br /><br /> Ja selliset juhtumite taustal ei ole ka imestada, et ma eelistan oamette ülesöömist ja napsutamist külaelu edendamisele.<br /><br /> Niisiis, edaspidi- kui tahan kuhugi minna, pean otsima selleks ajaks lapsehoidja. Üldse kuluks üks universaalne sulane ära. Seniks katsume nöörist ja seebist eemale hoida... no see seep nagunii ei libise, sest vett kraanist ei tule.<br /><br /><br />Ise ma ei arva, et ma tahan võimatut- ma ei taha iga kuu uusi saapaid ja firmateksaseid, ma ei käi ilusalongides, ma ei taha mitte midagi muud, kui siin elada. Või surra.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-232944958203969751?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-91406573556603730812011-02-08T04:48:00.000-08:002011-02-08T04:58:25.668-08:00Väljas sajab laia lund,<br />sahamees näeb vallas und.<br />Sajab päeva, sajab kaks<br />lumekoorik, libe, paks<br />ähvardab su kinni jätta,<br />lumevalli suurde hätta.<br /><br />Sahamehel peal on andur,<br />mis ta tegemisi luuraks.<br />Ei ta mõista- see on pandud,<br />et ei kisuks töö haltuuraks.<br /><br />Tuletõrjet, kiirabi täna<br />õnneks polnud vaja.<br />Koju-tööle "lõbusõiduks"<br />teid me lahti küll ei aja!<br /><br />Kui on tuisand nädal aega,<br />siis ma tulen mootorsaega!<br />Telefonis number popp,<br />Niilo Tiidul on ju kopp!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9140657355660373081?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-10102994573071896122011-02-03T05:03:00.000-08:002011-02-03T05:21:13.981-08:00Hehee! Kui ma saan oma suure ja kurja dziibi ning te avastate, et ma sõidan teil üle varvaste ning vajutan gaasi, kui seisate porilombiläheduses, siis teadke- te olete idioot.<br /><br />Ma saan aru küll, miks üht või teist inimest lihtsalt ei sallita. Häda polegi selles, kas nad on kompleksides või pahatahtlikud, asi on nende oskamatuses kommunikeeruda. Vaesekesd ehitavad enese ümber müüri, mille tulemusena neid mitte ei imetleta, vaid põlastatakse. Tegelt mul ei ole kahju, paras neile! Üldse oleks mul aeg üle saada sellest lollist mõtlemisest, et sitavarestest peaks olema kahju- et kui keegi ei saa hakkama, siis peab vaatama ennast ja tundma kaasa jne... Sest TEGELIKULT on olemas paras ports inimesi, kes on mulle lootusetult vastikud- nad on lollid, koledad, pahatahtlikud, mõttetu kõnts (ei ma ei vaata ennast ja ei analüüsi oma käesolevat pöördumist). Asi on selles, et sa võid olla loll, aga sa pead vähemalt samapalju tark olema, võid olla pahatahtlik, aga heatahtlikkust peab olema ROHKEM jne.<br /><br />Aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Hea on aeg-ajalt jälle sellist idiooti kohata, nii oskan jälle hinnata ning tunnustada normaalseid inimesi. Suhtlemisvõimelisi, hea maitse- ja taktitundega isikuid. Eks see kõik on omavahel seoses, nii väline kui sisemine ilu- hea maitse. Alates oskusest oma keretüübile sobivaid rõivaid valida, kuni võimeni jääda meeldivaks ka halbu uudiseid edastades.<br /><br />Jääge enesekindlaks! Jääge heaks! Meeldige mulle.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1010299457307189612?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-59828273274502947302011-02-02T02:29:00.000-08:002011-02-02T02:48:55.353-08:00Ma pole juba ammuilma midagi kirja pannud. Ideid muidugi on, jah. Aga kuidagi selline tunne, et pole kellegi teise asi, mis mina asjadest arvan. Ja see on väga õige! Kuni ma pole saanud professoriks ja teinud hulga teadustööd, ei huvita tegelikult kedagi, mida mina arvan. Ammugi ei huvita kedagi nende arvamus, kellel igasugune väljavaade teadustööks üldse puudub. Ja üldse, seda pasarahet lenddab blogides ja foorumites niigi ohtralt. Ent kuna nii mõnigi minu märkmeid ootab...<br /><br /> Niisiis jätkame hetkemeeleoluga.<br /><br /><br /> Vahelduseks on laps jälle lasteaias, mis tähendab, et olen üksi kodus. Istun vaikuses. Kui ausalt tunnistan, siis veetsin viimased 2 tundi väljas lumeonni ehitades. Sulailm suusatama ei kisu- suusatamas käiakse ikka külmaga- soovitavalt selge taevaga. Lund rookisin ka, aga see jäigi pooleli, sest tundus igav ja sujuvalt läks üle ehitamiseks. Jällegi oskan ma tänada iseennast, et ma ei PEA lund rookima, et jalakäijad mu maja eest mööda saaks jne. Onnist võib saada Jukule mängukoht või siis täiskasvanute suitsunurk. Jah, ma ootaks selleks nädalavahetuseks väga külalisi! Näis, ilmselt midagi ikka tilgub ka.<br /><br /> Kuigi ma tegin omale selleks nädalaks väga range plaani, ei ole ma sellest muidugi kinni pidanud, vaid niisama nautinud. Loodan, et nädala lõpuks saan ikka näpud niipalju saviseks, et uuel nädalal see neetud esimene põletus lõpuks ära teha. Eks see, et ma olen oma eluga väga rahul ja tegemist on palju, ongi üks põhjus, miks ma pole midagi suurt kirjutanud siia. Mõtted on projektide juures ja mõned asjalikumad meilid rahuldavad täielikult minu kribamishimu. <br /><br /> Täiesti võimalik, et hakkan edaspisi külaseltsi ja enese tegemistest rohkem kirjutama. Peamiselt ikkagi kutsun külla. Unusta end külla;)!<br /><br /> ja <span style="font-style: italic;">coming soon</span> :<span class="messageBody"><span style="font-weight: bold;"> "</span>Never argue with an idiot. They drag you down to their level, then beat you with experience"</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5982827327450294730?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-75984286394175343212011-01-24T00:36:00.000-08:002011-01-24T00:39:53.269-08:00Mõtlesin, et kirjutan vahepeal ühe vihase posti.<br /><br /> Kuidas ma jälle ei jõua omadega mitte kuskile. Kuidas ma jälestan seda rutiini. Kuidas ma võin ju paluda ja rabeleda, aga tagajärg on ikka ja alati üks ja sama. Saamatud sitakotid- keegi võiks minust ometi võimekam olla!<br /><br /> No ei.<br /><br />Aga ma pean olema tugev ja pingutama- nägema silme ees seda sihti, mis viib mu sellest õudusest välja.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7598428639417534321?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-42629058794835547422011-01-10T12:59:00.000-08:002011-01-10T13:20:22.599-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt2Nm21dnI/AAAAAAAAAZ4/E833-rFtIgA/s1600/IMG_3683.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt2Nm21dnI/AAAAAAAAAZ4/E833-rFtIgA/s400/IMG_3683.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560668141059929714" border="0" /></a><br />Täna sõime lambaribist keedetud kapsasuppi ungari punase pipra ja ingveriga<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt15wTtauI/AAAAAAAAAZw/VjLy5ZvU42Q/s1600/IMG_3681.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt15wTtauI/AAAAAAAAAZw/VjLy5ZvU42Q/s400/IMG_3681.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560667799999572706" border="0" /></a><br />Hommikul müslit...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt1jzY63SI/AAAAAAAAAZo/BNwF5PkBQK8/s1600/IMG_3676.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt1jzY63SI/AAAAAAAAAZo/BNwF5PkBQK8/s400/IMG_3676.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560667422869609762" border="0" /></a><br />... ise röstisin, mine hulluks kui hea! Odrahelbed, rukkihelbed, kaerahelbed, nisukliid, mandlid, sarapuupähklid, rosinad, aprikoosid-ploomid, kookoshelbed, kaneel ja suhkur.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt1KJq6l6I/AAAAAAAAAZg/rdfCUuk8ZYk/s1600/IMG_3669.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt1KJq6l6I/AAAAAAAAAZg/rdfCUuk8ZYk/s400/IMG_3669.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560666982174070690" border="0" /></a><br />Akslil käisime külas eelmine nädal...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt07pPF6dI/AAAAAAAAAZY/y6OSWpCnKQc/s1600/IMG_3658.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt07pPF6dI/AAAAAAAAAZY/y6OSWpCnKQc/s400/IMG_3658.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560666732949268946" border="0" /></a><br />Igat sorti tihaseid.. halle ja siniseid<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0s7Q9fZI/AAAAAAAAAZQ/y3HquMRi-qw/s1600/IMG_3656.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0s7Q9fZI/AAAAAAAAAZQ/y3HquMRi-qw/s400/IMG_3656.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560666480090906002" border="0" /></a><br />See on meie härra Rähn (hellitavalt Mölakas), kes elab maja taga, aga käib siin tihaseks maskeerituna söömas. Vaeseke- üksinda elab, kes siis talle eraldi restot hakkab avama.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0WnV37qI/AAAAAAAAAZI/GlzK5yZ7noc/s1600/IMG_3660.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0WnV37qI/AAAAAAAAAZI/GlzK5yZ7noc/s400/IMG_3660.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560666096785682082" border="0" /></a><br />Rasvaseid ja siniseid...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0GOE9HRI/AAAAAAAAAZA/I0bYa7bn9g4/s1600/IMG_3647.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TSt0GOE9HRI/AAAAAAAAAZA/I0bYa7bn9g4/s400/IMG_3647.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560665815125925138" border="0" /></a><br />Tegin jäälaternaid, aga need tuisk peitis nad muudkui lume alla.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TStzzXJ3m-I/AAAAAAAAAY4/5-CeALHuyI8/s1600/IMG_3645.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TStzzXJ3m-I/AAAAAAAAAY4/5-CeALHuyI8/s400/IMG_3645.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560665491144940514" border="0" /></a><br />Nii tegin..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TStzdaXlPEI/AAAAAAAAAYw/a815UIuE0EE/s1600/IMG_3649.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TStzdaXlPEI/AAAAAAAAAYw/a815UIuE0EE/s400/IMG_3649.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5560665114050640962" border="0" /></a><br />Hapupiima- banaanipannkoogid hommikuks- laste rõõmuks!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4262905879483554742?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-23808796677198343952011-01-10T12:13:00.000-08:002011-01-10T12:59:03.057-08:00Nii. Lõpetasin just oma vihatud ja armastatud auringi. Nõud masinasse, masin tööle, pesu masinasse, masin taimeri peale, mänguasjad kilu- kolu, mis ettetuppa vedelema jäänud ka kokku. Muidugi võiks veel korrastada kolleteesist- ja pliidi alla materjali valmis panema- hommikul hea tikku tõmmata. Täna on see ring mul armastatud. Tunnen, et asjad on mingis harmoonias jälle. Õudne oli olla nii keghalt kui vaimult haige ja näha seda süvenevat kaost enda ümber. See kõlab ehk haigelt, aga ma ei taha hommikul magamistoast väljudagi, kui tean, et köögis ootab mind kasvõi 1 eelmise õhtu rokane nõu. Ah, siin võib lõputult neid "diivanipatju sättida".<br /> Ilmad on soojad, seega tuleb ka küttestiili pisut korrigeerida. Arvate, et me pidime sin 20 kraadise pakasega hullult külmetama ja hommikust õhtuni kütma ja piinlema? Süsteem paigas, siis pole häda midagi. Lagi sai ka parema soojustuse peale, niisiis "ülemisi naabreid" enam tasuta ei küta. Nn. külma toa isoleerisin ka ära, niisiis seda enam tühja ei kütnud ega lasknud sealt jahedust eluruumi. Jabur jah- linnas koretris ei lepiks ma never-ever esimesel korrusel elamisega. Äärmisel juhul keskküttega tuttuues majas. Õnneks leidub ikka neid tobukesi, kes nõus esimesel korrusel oma ülemiste naabrite eluaset kütma- rääkimata vähesest päevavalgusest, aknast sissepiiluvatest kodanikest või ka kurikaeltest. A siin valgust küllalt, eriti täna oli selline<span style="font-style: italic;"> peaagukevad ilm </span>;)<br /> Viimane hea (taas)avastus on turbabrikett. Lapsena puutusin sellega tihti kokku- ikka köeti pliiti briketiga. Kaua hõõgub. Selle ajaga, mis mul kulus 6-7 turbapätsikesele, oleks puid läinud 2 sületäit.<br /> Mõnus, kui on kogemusi ja mälestusi. Hea on omada laia silmaringi. Tõsi, mingil hetkel hakkas infotulv mind lämmatama. Viimasel ajal olen hakanud teadlikult liigset informatsiooni vältima. Ise loodan, et oskan juba mingil määral terasid eraldada. Kahtlemata õpib inimene kogu elu ning jättes midagi soiku, võib see soiku jäädagi. Kõik on omavahel tihedas seoses. Just saingi vastuseid mitmetele küsimustele. Kokkuvõttes taandub kõik ikkagi hoolimisele. Võimele see mõiste enese jaoks üldse lahti seletada.<br /> Kui sa pole oma elus iialgi millestki hoolinud (ilmselt on selleski süüdi mingid lapsepõlve iseärasused), siis on ääretult raske mõista neid, kes seda pakuvad ning ka ootavad. On raske seostada, et teised inimesedki on nagu toataimed, mis vajavad, et sa neid kastaks. Et närbunud taime viskad prügikasti- pillates hooletult :"Mulle ei meeldinud nagunii", siis ilmselgelt teed samu vigu ka inimsuhetes. Inimene ei sure veel (kuigi on juhtumeid) su hoolimatuse pärast, kuid nn. hinges on ta sinu elust igaveseks ära lõigatud. Neid vigu ei tasu teha- vähemalt mitte korrata. Kokkuvõttes usun, et igale inimesele on ette nähtud teatud arv nn. ainepunkte elus. See, millises järjekorras nad neid omandavad, on väga erinev. Seega ei saagi me nõuda oma ligimeselt, et ta kogeks või tunnetaks seda, mida me ise praegu läbi teeme. Ainus, mida ma ei suuda andestada on see, et on läbimata ettevalmistuskursus, milleks ongi hoolimine ja arvestamine. Empaatiavõime on ehk liiga palju palutud. Kurat, võtke siis piibel lahti, kui olete kristlased ja õppige sealt. Sellega ikka mööda ei pane ju.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2380879667719834395?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-44199813356526900652011-01-09T10:32:00.000-08:002011-01-09T10:41:14.503-08:00Olen siin aasta lõpust saadik üritanud oma blogindust kuidagi toimetada. Kaalusin ka täielikku ärakustutamist- las minna!<br /><br /> Arukas oleks kolida kuskile parooli alla, kus igasugu viginaatorid seda lugeda ei saaks.<br /><br /> Nüüd ma siis istun oma murede otsas. Toidublogi võiks ju ikka olla ja jääda. Selle kohta pole kobinat olnud- ja ega see midagi nii erilist ka pole, võrreldes tõeliste Toidublogidega. Enda jaoks ikka on mõnus.<br /><br /> Kas siis panna vana lukku ja alustada uutega? Ilukirjanduslik ja Hobikas.<br /><br />Kunagi kustutasin orksist kõik fotod ära. Noh, olgem ausad. Elu kulgeb siiski reaalsuses ning internetis platsi puhtaks löömine ei aita elukvaliteedi paranemisele kuidagi kaasa.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4419981335652690065?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-54925528620441387692010-12-20T07:19:00.000-08:002010-12-20T07:27:15.860-08:00Tegin jubehea supi!<br /><br /> 5 väikest kartulit viiludena<br />1 suur sibul viiludena<br />5 õisikut brokkolit<br />5 kuubikut spinatit<br />150 g suitsujuustu<br />soola, peterselli<br />100 ml piima<br />1 tl maiaijahu<br /><br />Panen kartuli ja sibula veega keema, natu aja pärast lisasin brokkoli. Kui kõik pehme, siis tükeldatud juustu ja spinati, maitseained ka, saumikseriga sodika ja piimas lahti segatud maisijahu juurde- hetkeks keema uuesti.<br /><br />mämmmm<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5492552862044138769?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-35156789697128618162010-12-20T04:13:00.000-08:002010-12-20T07:19:53.471-08:00Otsustasin siis olnud nädalavahetusel ühe jutiga pealinna põrutada. Enamasti ei viitsi ma kuidagi sinna minna, sest see on niii kaugel. Võtsin sihtmärgiks ühe peo ja seal ma siis hommikuni aega veetsingi. Hea oli vaadata inimesi, normaalseid, omanäeolisi. Lõin tantsu ja nautisin oma pisikesi õllesid. Ka polnud eriti mahti Tallinnas niisama ringi hängida. No Balti jaamas sai käidud vastu teise päeva õhtut, kui terve päev oli maha molutatud, harilikku punakat viineri- ja õlisuppi söömas. Dolmad sain kah. Mule meeldib see urklaste rasvabaar seal.<br /><br />Õnneks olin ma piisavalt väsinud, et mitte üle mõelda, kuid.... kui istusin Tartust Pangodi bussi peale, et sõita Kambjasse, kust auto edasi mu kodukanti viis, siis jah- seal bussis ma lihtsalt sulasin. Õndsalt naeratades vaatasin ja kuulasin neid inimesi. Nii soojad, nii armsad.... nii lõunaeestlased! Õnneks täiesti võõrad. Sest teada ju on, et üldiselt olen ma väga peps, mis puudutab urkakultuuri (no kõik see õelutsemine ja klatsh jne.. öka!). Aga väga soe tunne tuli. Ok, mu naabrid rääkisid igasugu elulistest asjadest küll piiblile tuginedes. Ehk peaks rohkem piiblile tuginema?<br /><br />Ja ma tahtsin jälle jõuda selleni, et ma tulin siia sügavale metsa elama, et saakski RAHU- et saaks valida soovi korral täieliku eraldatuse- sõltumatuse. Ma tõesti ei soovigi, et siia külla niiväga palju inimesi juurde tuleb. Siis kaotab perifeeria oma igasuguse mõtte. Niiet, andke mulle andeks, kui ma ei anna näole. Õigemini, annan näole, siis kui ise tahan ja kus tahan...<br /><br />Ilusat aasta lõppu..<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3515678969712861816?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-52747730153554259122010-12-15T08:02:00.000-08:002010-12-15T08:09:44.160-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQjmvdlhpFI/AAAAAAAAAYc/ixbVvltOtI8/s1600/IMG_3560.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQjmvdlhpFI/AAAAAAAAAYc/ixbVvltOtI8/s400/IMG_3560.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5550940243804398674" border="0" /></a><br /><br />2 muna<br />ca 3 rusika jagu riivitud kõrvitsat<br />1 suur riivitud porgand<br />sortsuke piima (kõrvits on väga vesine asi)<br />1 spl küpsetuspulbrit<br />6 spl suhkrut<br />1 tl soola<br />3 spl nisukliisid<br />ca 5 spl õli<br />nisujahu<br /><br />küpses pool tundi. raputasin tuhksuhkrut peale. kindlasti peab ka vormi määrima, unustasin ja oli tegu kätte saada tervelt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5274773015355425912?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-41423639499375051932010-12-15T07:14:00.000-08:002010-12-15T07:21:47.632-08:00Nii. Jätkame kokkamisega paha tuju vastu!<br /><br /><span style="color: rgb(102, 0, 0);"> Lihtne ja tervislik ahjuroog</span>.<br /><br /> Täna oli õhtuks oli mõte pista lihtsalt köögiviljad ahjupotti. Korra käis peast läbi ka, et lisaks sinna pisut lambaribi. Aga ühtegi lihahimurit hetkel kodus pole, niiet otsustasin lahjalt läbi ajada. Pealegi- kapsapeast on nii palju veel järel, et tuleb keeta üks lambaliha-kapsasupp!<br /><br /> 5 kartulit sektoriteks,<br />paari pihutäie jagu värsket kapsast, kah suured tükid,<br />porgandirattad,<br />1 viilutatud sibul<br />kõrvitsakuubikuid<br />aed-pirarohtu, soola, 3 spl oliiviõli, kuuma vett.<br /><br /> KÕIK POTTI!<br /><br />A siis otsustasin sügavkülmast ka paar heigifileed lisada ja pisut tilli!<br /><br />Tunnikeseks ahju ja mõnus supp-ühepajatoit valmis!<br /><br />Võiks ju arvata, et tänane trennist viilimine ja selle asendamine tunnikese ilu-unega on selle õhtueinega tasakaalus. Aga kook on ka ahjus. Koogist teen pilti ka...<br /><br /> hiljem...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4142363949937505193?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-75885804135119898922010-12-13T00:36:00.000-08:002010-12-13T00:42:58.236-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQXbORr49OI/AAAAAAAAAYE/rEpVddVaPZg/s1600/IMG_3522.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQXbORr49OI/AAAAAAAAAYE/rEpVddVaPZg/s400/IMG_3522.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5550083154116146402" border="0" /></a><br /><br />Lambakints. Pikkisin küüslauguga ja marineerisin- maitsestasin sidrunimahla, oliiviõli, soola, pipra, tumeda rummi ja ürdiseguga.<br /><br />Küpses puuahjus pea 2 tundi, koos sibula, õunte, mustade ploomide ja rosinatega. Serveerisin kartuli- kõrvitsapüree ja värske salatiga.<span style="text-decoration: underline;"><br /><br /><br /></span><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQXb8lgrZFI/AAAAAAAAAYM/whHXlB97XGw/s1600/IMG_3524.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TQXb8lgrZFI/AAAAAAAAAYM/whHXlB97XGw/s400/IMG_3524.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5550083949711811666" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7588580413511989892?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-35236789923884998632010-12-11T05:56:00.000-08:002010-12-11T06:05:55.370-08:00Tapvalt vilets oli täna olla! See deprekahoog! Teate, see, mil on huvi blogisse tatti pritsida. Aga see tegi niii nukraks mind... hommikust saadik. Esimene sigadu- minnalaskmine oli, et sõin ebatervisliku hommikusöögi (mul käib kõik kõhu kaudu). Enasetapu kergem variant.<br /><br /> Otsustasin mitte maailma peale pahandada. Selmet- kui see, kes ca 5 h pärast 2 aasta vanuseks saav lobamokk oli magama läinud- jõin kõhu värskat täis... tegin pea tunnise ringi suuskadel (tegelt ma kella ei vaadand). Sundisin end suuskadele. Tulin tuppa... tegin oma peale-soojendust-kõhulihased ära ja hakkasin valmistama kõrvitsat ja kartuleid ette... et teha lambaprae, mis juba poolest päevast marineerub küüslaugu, sidrunimahla ja Kristina Iisrealist toodud maitseainega, kõrvale mõnus köögiviljapüree- ei tamp! Mitte liiga vedel... ja praetud sibulatükidega läbi segatud!<br /><br /> Siis hakkas mõnu kergest spordist juba silma punni ajama ja otsusasin oma kalli mehe toodud rollmopsid välja kraamida... heegingavõileib ja paar pitsi härmas viina oli see, mida ma vajasin oma õueõhust veel õhetavale olemisele!<br /><br /> Ja sinna kõrvale Frank Sinatra!<br /><br />Succsess!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3523678992388499863?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-53661373135009065212010-12-04T23:19:00.000-08:002010-12-04T23:27:22.515-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TPs9WJ68_-I/AAAAAAAAAX8/1JMn-E2LAIk/s1600/IMG_3513.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TPs9WJ68_-I/AAAAAAAAAX8/1JMn-E2LAIk/s400/IMG_3513.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5547094816866500578" border="0" /></a><br /><br /> Ühel õhtul panin odratangud ahju, et hommikul oleks puder kohe võtta. Keeta ometi tangusid ei jõua ju. Aga soolasin roa üle :D Ikka korralikult- niisiis tuli järgmine päev keeta soolata 5 kartulit, need kuumana pudruks tampida ja tangupudru hulka segada.<br /> Seejärel paneerisin kleepuvat pudrumassi nisukliides ning praadisin kuldseks. Muna ei lisanud, niisiis jäi roog siiski pudruks, vaid krõbe ja kliine ümbris muutis selle kenasti serveeritavaks.<br /> Hapukoore ja pohlamoosiga lausa jumalik. Hästi sobiks juurde süüa ka verikäkki. Sisse võib praadida ka sibulat ja sinki, ent mina eelistan puhast maitset.<br /><br /> See on üks minu retseptitsenaariume- ära ei raatsi toitu visata, siis tuleb nuputada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5366137313500906521?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-26955920573375862012010-12-03T07:56:00.000-08:002010-12-03T08:04:54.370-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TPkVFqU529I/AAAAAAAAAX0/G6sB8-te0uQ/s1600/IMG_3501.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TPkVFqU529I/AAAAAAAAAX0/G6sB8-te0uQ/s400/IMG_3501.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5546487603088972754" border="0" /></a><br />No kas ma peaks retsepti ka andma või? Peamine on, et sees on iga muffini kohta 1 spl kookoshelbeid, 1 tl vaniljesuhkrut ja ca 10 mustsõstart.<br /><br /><br />Jubehead said... muide küpsetasin puuahjus ;) Meil siin elektriga metsas probleeme, et alati ahju kasutada... metsaloomad, kes kuidagi talveunne jääda ei taha, tahavad ka koopaid kütta.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2695592057337586201?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-54771824496011475182010-12-02T11:51:00.000-08:002010-12-02T11:58:47.381-08:00Oi, ja mulle meeldib see aasta suusatada! Eelmise talvega võrreldes on ikka palju rohkem võhma. Ma olin nagu astmahaige pont'sik eelmine aasta :D<br /> Ju siis on sellest igapäevasest tagasihoidlikust metsateost ja füüsilistest töökestest ikka tolku ja ehk loeb ka see -5 kilo? Igatahes, nagu vanasti! Jääkski suuskadele. Muidugi ma läksin niisuguse plaaniga välja, et ega ma üle poole tunni kaapida ei jaksa- võta näpust! Homme võtan juba teadlikumalt pikema tee ette. Hea õhuke lumi on- tahaks Soojärveni rada sisse teha- täna juba alustasin, aga pimedaks hakkas minema ja kõhe hakkas metsa vahel- karusid kardan noh...<br /><br /> Kui teistmoodi on ikka lumine mets! Nagu mingis võõras kohas oleks, kuigi see on maailma tuttavaim metsarada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5477182449601147518?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-37948367842348303612010-11-26T12:15:00.000-08:002010-11-26T12:25:52.586-08:00A pffff! Ei osutunud valituks. Jumal tänatud! No mõneks ajaks peaks lõugade lõgistamiseks materjali jaguma. Hüve kodukandi heaks seegi (irw)<br /><br /> Mulle endale selgus juba vestlusel, et ma ei ole kindlasti see inimene keda nad otsivad- või nohhh... need pole need inimesed, kellele end pakkuda. Sellele kohale on minust kindlasti profimaid.<br /><br /> Õppisin seda, et oma loominguline vabadus on ikka nii hinnaline asi, et olnukski lollus kaaluda selle käest andmist. Muidugi jääb mulle hulga komistuskive, kuid minu palee ootab mind! Jah- kes on vähegi viitsinud mu elu-olu siin jälgida- Külakoda on valmis mind vastu võtma! Homme lähen ja katsun oma paar käkerdist, mis ootavad ahju testimist, ära glasuurida. Loodan, et leian selleks aega- ilmselt, kui Juku magab.<br /><br /> Nüüd on aeg käärida käised üles. Deem, ma olen seda nii kaua oodanud! Nüüd ei tohi alla anda, ega headele inimestele pettumust valmistada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3794836784234830361?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-44676554136682690922010-11-18T04:48:00.000-08:002010-11-18T05:15:34.034-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TOUl8zyKCiI/AAAAAAAAAXk/R4yvludJU_w/s1600/IMG_2032.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TOUl8zyKCiI/AAAAAAAAAXk/R4yvludJU_w/s400/IMG_2032.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5540876643172223522" border="0" /></a><br />Kohati on ikka harjumatu tulla siia, avada uks ja astuda tuppa, mis ei olegi külm, hall, ega lehka hiiremusta järele. On hoopis ilus ja puhas ja soe. Hommikune tee laual veel leige. Tulin täna bussi pealt jala koju, üksinda. Mis ta siis tunnike visata on- linnas elades pikemaid maidki käidud. Vihma sibistas ja ma rändasin taas ajas tagasi. Olid ajad, mil ma põgenesin kogu maailma kurjuse ja paine eest just siia. Tulin niiviisi bussi pealt- üksinda- seljakott seljas ja toidukott õlal. Vanavanavanavanemate juurde. Nautisin igat sammu läbi metsa ning mida lähemale jõudsin, seda kiiremini tagus mu süda ja nutt kippus vägisi peale. Tihti istusingi kõigepealt trepile ja nutsin lahinal- pinged vallandusid ja voolasid soojade niredena mööda metsamatkast hõõguvaid põski alla, kuid suu see naeris. Avasin ukse- teretasin, kuigi ainsatki hingelist polnud vastamas, küll aga hulga hingi, kes mind lahkelt vastu tervitasid. Viimasel ajal teen seda üha harvem. Kas ma nüüd arvan, et see on minu kodu ja ma ei peagi hingi tervitama? Kui rumal minust. Siis tegin tule alla ja istusin jalad ahjupaistele tõstetult ahju ees... kuni tüdinesin ja läksin tervitama Soojärve.<br /><br /><br />Eile hakkasin mõtlema, et kus ma arvasin end olevat 10 aasta eest kümne aasta pärast. Absoluutselt ei mäleta. Mingeid hariduse- ja karjääriambitsioone mul polnud, läksin õppima, sest nii tehakse ja ilma ka ei osanud olla. Perest ei osanud ka unistada- mehest ammugi mitte :D. Reisida tahtsin kindlasti...<br /><br />SEE salaunistus oli kindlasti- see nägemus- OLLA SIIN! Siin on kõige parem! See on minu kodu!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4467655413668269092?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-20724758027408276222010-11-17T02:08:00.000-08:002010-11-17T02:57:51.026-08:00Mul on peale järjest tiheneva koduvälise graafiku ka üks kodusisene uus "häirija"- pesumasin! Nimelt, kui olima praktiliseklt nädala hiiglasliku musta pesu kotiga mööda Eestimaad ringi vuranud ja selle ka koju tagasi tõime- sündis lõpuks see raske otsus.<br />Miks ma varem enesele sellist asja ei soovinud? Või kuidas ma ilma üldse hakkama sain?<br /><br />No ma ei soovinud seda siia, sest mulle tundus, et kuna nagunii sõidame Tartu vahet, siis on lihtsam viia suured linad-rätikud pesumajja, kust nad muuseas triigitult ja ideaalses lappes tagasi tulevad- lao vaid kappi ja imesta, kui ilus! Muu pesu sai osaliselt käsitsi pestud, sest pajas pliidi peal ju soe vesi olemas, kuid enamasti rändas seegi pesuhunnik äia või vanaema juurde- panin kodus vaid kuivama.<br />Kõlab täiesti haige filosoofiana ehk, aga minu arust oli selline käitumine säästvam (ökom :D). Spetsiaalselt ju Tartusse ei sõitnud ning mida enam ühe ja sama masinaga pesu pestakse, seda mõistlikum, kui see, et paigaldada igale perele aparaat, mille tootmiseks on ma-ei-kujuta- ette, kui palju energiat kulutatud ja ilma saastatud (sulataud, konveierdatud, pakitud, transporditud) rääkimata veel sellest, mis saab kõigist neist vanadest kodumasinatest. Üldse võiks Eestiski olla pesumajade populaarsus suurem. Ja ega see pesu masinasse, kuivama ja kappi panek on ka paras ajaröövel ning nüri tegevus.<br /><br />Ja muidugi see, et ma ei tahtnud endale lisakohustust- teate, ma ei salli triikimata linu- niiet- ilmselt pesumaja jääb kah jõusse. Muidu ma kogu oma ülejäänd elu tiigingi vaid.<br /><br />Aga nüüd on see pahandus tehtud. Ilus teine- toon toonis kenasti teiste kodumasinatega. No nõusid ju pesumajja ei vii! Ja mulle neid käsitsi pesta ei meeldi- pole sooja kraanivetki ning ega voolava vee all nõudepesu on ka paras tapatöö. Kuigi kaevuvesi on tasuta käes. Külmiku osa võiks ju ka sahver täita, aga see on suvel ikka äärmus- kui oleks väga hea kelder, siis küll.<br /><br />10 aastat tagasi meil siin külmikut polnud- lasime toidukraami pangega kaevu. Tookordne oli ikka täiesti jäljetu elamine- ainult elektripliit, mida vahel väga palavate ilmadega kasutati. Tegime toitu isegi väljas lõkke peal. Vesi vinnati käsisti, pesu jaoks keedeti väljas, suure pajaga tiigivett- toas puupliidil- puud olid oma metsast. Enamasti metsakuivad jm. risu.Piim, munad ja sink küla pealt. Köetud ahjus valmisid tuha- ja pannikartulid, siis läks ahju karask, pirukas või kohupiimakorp ning ööseks võis jätta hauduma tangupudru, mida siis hommikul külma keefiriga nautida. Nipet-näpet aiakraami kasvatasime ise juurde. Päevad läbi lugesime raamatuid ja matkasime mööda järveäärseid, käisime kalal. oehhhh.... romantika- nostalgia...<br /><br />Nüüd ma siis lustin oma uue mänguasjaga. Püüan mitte liiga palju hakata pesu pesema- samas ei leia ma, et peaksin vee või elektri pealt kokku hoidma, pigem paneb mind muretsema pesupulber, mis võib pinnasesse imbudes pahandust teha. Nõudepesumasin niigi risustab- ei usu, et need rohelise märgiga pesutabletid ka tegelikult leebemad on, puhtaks pesevad küll õnneks. Ostsin siis pesumasinale pähklid- parem ikka, kui paljas kuum vesi. Voodipesu tahtsin ka melissi aroomiõliga lõhnastada (lisades loputusvahendi sahtlisse), kuid millegi pärast hakkas see tööle hoopis järgmine pesulaari jaoks ja nii sai Juku omale melissilõhnalisi sokke ja dressipükse. Eilne pesu sai mandariinilõhnaline. Mina polegi kunagi neid pesupulbrite lõhnu sallinud- kunagi oli üks, mille lõhn tõesti meeldis. Valget pesu pesen endiselt Mayeri ja kõrgema temperatuuriga. Tumedale käravad pähklid küll, ma usun- valge pidid veits kollaseks muutma- muidugi on ka valgendi, aga tühja temaga. Ja sapiseep ei tööta kah- lihtsam on kanda koduriideid ja vähem läbustada.<br /><br /><br />Eks aruka elukorralduse nimel pean sättima endale nädalasse 1-2 <span style="font-style: italic;">domestic</span> päeva. Täna võiks selline olla, aga üldse ei taha. Vaipu kloppida ja tolmu imeda.... mõtteu töö. Puud tassisin juba tuppa ja ahi on köetud. Tegelen siis loomisega- ehk vedelen ja mõtlen. Muide, ma leidsin koeratõu, kes võiks isegi mu majs elada!<br /><br />Homme jälle Võrol.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2072475802740827622?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-44834632878286983082010-11-16T08:53:00.001-08:002010-11-16T09:16:09.218-08:00Käisin siis täna jälle üle hulga aja spaas. Kui autosõit oli tehtud. Mul alles 2. sõidutund, aga ma olen nobe õppija- omast arust.<br /> Poodlesin ka meie armsas Võru linnas. Olen sealt ainult läbi tormanud ja kirunud. Nüüd omaette jalamehena oli päris mõnus jalutada ja iga paari- kolme meetri tagant tillukesse, kopituse ja bullerjani järele lehkavasse poekesse sisse astuda. Üldiselt müüakse neis ikka mingit jama- hästi kalli hinaga! Tegelt oli ühes poes väga ilusaid kudumeid ;).. No igatahes- ostsin lõpuks hoopis maanaisesaapad (mis samas ka khuulid välja näevad- nagu seee kollane tutimüts umbes) ja kaltsukast, viimased on Võrus eriti ahvatlevad, mõned "viisakad" riided ja lapsele ka nipet-näpet. Sain ka Võru Kaubamaja kogemuse. Kõik oli nagu olemas, ainult minisuuruses- eri osakonnad ja puha- kodutekstiilid- beebikaup, meeste jalanõud jne :D. Armas.<br /><br /> Otsustasin eksootika mõttes ka linnaliini bussiga sõita. Pealegi on mulle varemast meelde jäänud, et Võru linna taksod on sigakallid. Kesklinnast Kubijale sota! Nagu ka see, et tööpäeviti peaks kuni kella viieni (!) bussiga Kubijale saama. Oli lõuna. LÕUNA! Bussijuhtidel on seal LÕUNA! Tõsine lõunamaa, ma peaks tunnitsama- tunnustavalt! Sain teise bussiga, kes alles kiirustas oma lõunale, paar peatust edasi ja nautisin jalutuskäiku. No mul oli ju aega, muidu ma oleks kohe takso võtnud.<br /><br /> Kuna vana head "niisutavat hoolitsust sinise lägaga" ei soovitud mulle võimaldada. Võimalik, et administraator ei saanud aru, mida ma selle all mõtlen. Üldmassaaz tundus igav- pealegi... räpane maanaine nagu ma olen- tahaks mingit koorimist ja möksimist ja dusśí! Pakuti siis mee ja soolakoorimine koos eeterliku õli massaaziga strateegilistele (pekile, tsellukale, kui keegi veel ei tea) piirkondadele.<br /><br /> Kui olin kilesse ja soojenduskotti pakitud, üllatati veel pea ja labajalamassaaziga. <span style="font-style: italic;">Mõtlesin- kurat, miks ma talle oma uut juukseõli pihku ei taibanud pista.</span><br /> "Kas on juba kuum või lebad veel pisut?"<br />Mina : "5 minutit veel võiks"<br /> "No ma siis masseerin veel kukalt, see on alati hea"<br /><span style="font-style: italic;">Mõtlen- kurat- oleks pidan ütlema 10 minutit.</span><br /><br /> Lõpuks. "Ärge siis ära jookske kohe- toon teile mürkaineid väljutava tee!"<br /><span style="font-style: italic;">Mõtlen. kurat, kas õlut ei saaks?</span><br /><br />Siirdun teed jooma siiski restorani- küsitakse, kas olen kehahooldusest, et tee on valmis. <span style="font-style: italic;">Mõtlen- kurat, kas näha pole näost- kuulus massazolaua vorp näos.</span><br /><br />Joon tee ära- loen ajalehti ja võtan klaasi veini.<br /><br />Kubija spaad soovitan kõigile salaja! Olen valmis alati kaasa ka tulema :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4483463287828698308?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-80964605130253174832010-11-15T09:28:00.001-08:002010-11-15T10:35:21.978-08:00Iseseisvus paarissuhtes on väga suhteline asi. Kuna olen nüüd juba üle 2 aasta koduse pereema staatuses olnud (no tuleb ära proovida- elu kopp on ees küll), siis võib mind nimetada täielikuks tallaaluseks. Ma ei arva, et koduste majapidamistöödega toimetulek näitaks kuidagi iseseisvust. Minu meelest on see elementaarne- teeb see, kel enam aega kodus viibida või see, kellele meeldib.<br /><br /> On neid, kes näevadki oma ideaalperekonda paljulapselisena, koduse majahaldjast naise ja tööka ning eduka rahatooja mehega. Naine on seda tüüpi loom, et läheb taolise unistusega kergesti kaasa. Kohati tundub, et naine läheb mehega igale poole kaasa! Siis tajub naine mingi hetk, et ta on lõksus- väikese lapsega ei lähe ju kuhugi. Ja on ka mehi, kes seda teavad ning kenasti ära kasutavad või siis kannatavad ise selle all. Minu tutvusringkonnas on küll hoopis naised oma tittedega mehe juurest minema jalutanud- lasteaed- mitu töökohta ja üürikorter... Ja siis on täiesti normaalselt funkavad perekonnad.<br /><br /> Asjalike (loe: ideaalilähedaste) meeste käest olen kuulnud ning oma silmaga ka näinud, et naine, kes jääb liiga pikalt koju passima- vaaritama ja lapsi kantseldama, muutub peagi igavaks koormaks. Samas ise usun, et parem on kodus vaaritada ja tunda ennast natukenegi kasulikuna kui vahtida niisama ja oodata, kuni võileib voodisse tuuakse. Väikelaps vajab kuni 3 eluaatani maksimaalset pühendumist, isegi kui ta käib juba lasteaias, tuleb kodus õhtul kogu see aeg tasa teha. Paarissuhtes peab kumbki inimene säilitama omad tegevused. Samas on vaja vaheldust. On inimesi, kes on sündinud mingi maagilise võimega hoida kõik tasakaalus. Kuigi ma kahtlustan, et olles iseendaga rahul võivad nad teistele ikkagi närvidele käia.<br /><br /> Mina olen küllalt ettheiteid saanud, et mitte millegagi ei tegele ning etendan siin koduabilist, kellel on siis vahel vabad päevad, mil ta lihtsalt jalga laseb, et kuskil rihm maha tõmmata. Koduperenaine, teatavasti, ei saa omas kodus puhata, sest seal ta ju töötab. Ennast tundes tean, et ma olen paljukski võimeline, aga mul on kahju jätta oma kodu unarusse. Ka tean, et kui tõesti siirdun mägesid liigutama, siis saan järgmise etteheite- miks sa üldse kodus ei ole? Ma täitsa kardan seda ieseisvumist... juhilube, hobisid, tööd, raha, uusi tuttavaid jne... võite vaid ette kujutada, mis siis saab, kui ma tõesti enam koduabiline- abitu beebiema pole. Kes ma siis olen?<br /><br /> On olnud aegu, mil ma põgenesin kooli ja tööle, et mitte mõelda suhteprobleemidele ning kuulata arutuid süüdistusi.<br /><br /> Niisiis, inimeseloom ei ole kunagi rahul ja seada iseenda huvid esimesele kohale on alati õige. Muidugi mitte teise inimese arvelt, eks? Kuskilt jääb king alati pigistama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8096460513025317483?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-74419788261470650182010-11-06T08:27:00.001-07:002010-11-06T09:06:49.921-07:00Nojah. Ma ei peaks selliseid asju postitama, nagu see eelmine. Ma olen igasugu säärased maailmavalud enese jaoks ammu selgeks mõelnud ja selline pliuh-pläuh jääb siin veidi poolikuks ja... no mitmeti mõistetavaks.<br /> Üldse loen ja kuulan inimeste mõtteid ja kehitan õlgu. No kaua võib nämmutada. Samas... mina olen need konkreetsed teemad enese jaoks ammu läbi nämmutanud, seepärast ka see tülgastus. Ilmselt pole ka meeleolu enam see... äkki tuleb tagasi. Muidugi, kui kellelgi on ikka hirmus mure, siis ma lähen asjaga kaasa ja katsun abiks olla. Viimasel ajal olen hakanud mõistma, et minust on olnud alatu kritiseerida inimesi ja tegemisi, mis on minu jaoks isiklikult nn. titekad või sada korda läbi nämmutatud. Igavad! Aga ma ei saanud sellest varem aru... leidsin, et <span style="font-style: italic;">niii loll ei saaaa ju olla!</span> Ja nüüd taipan, et ehk olen isegi sama loll olnud. Ainus küsimus on, et mõni jääbki lolliks. Oi... ja kui hea on olla loll. Muudkui korrata neid klisheesid, mis töötavad omasuguste lambapeade peal.<br /> Mis ma siin siis nämmutan praegu... Ahaaa, aga ma loen hea meelega seda nämmutamist, enamasti olen seisukohtadega ka päri. Kuid mulle meeldib nö. kirjutada ridade vahele juurde ja tuua loetud tekstist välja uusi nüansse. Juhtida tähelepanu eri tahkudele. Ja kui seda teha, siis on kindel, et kokkuvõttes on teema täiesti mõttetu. Kui öeldakse, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja õnnele jne. , siis peetakse silmas ikka vaeseid tagakiusatuid- ehk siis neid, kes ongi viletsad ja lasevad end taga kiusata... miks? Sest nad on enamuses! Mass! Sellisel kõikide võrdsust haaravas ideoloogias jääb ikkagi väike <span style="font-style: italic;">gap</span> sisse ning sellepärast ma õlgu kehitangi. Kui kõik on võrdsed, siis järelikult oli mingi probleem, kus keegi pidas end võrdsemaks... Vaevalt, et see vahelesegaja jääbki võrdseks. Võrsed on ikka need, kelle kallal vinguti. Alati jääb midagi lahtiseks. Ma ei too praegu näiteid- see läheks liiga pikaks ja ausalt- ma ei viitsi ka.<br /><br /><br /> No ja täna ma mõtlesin jälle muigega. Mis värks on selle televiisoriga? Mina elasin pea 10 aastat oma elust ilma telekata. Ehk siis peale keska lõppu polnud telekal minu neitsikambrites ruumi. Täna mul on telekas. Minu arust on ta täiesti jabur ja kohati mõtteu vidin. Õigemini... telekas on telekas! Minu arust pole vahet, kas vaadata telekast ameerika supermodelli või AK-d. Mulle lihtsalt viimasel ajal tundub, et mind püütakse kasvatada... surudes peale ETV-d, muaaaha haaa! Ilmselt jälle isiklik probleem, kuid uudiseid kuulan mina parima meelega raadiost, sest see ei sega tegelemast asjadega, mis nõuavad tähelepanu, mille telekas samuti endale nõuab- asjatult. Samas, kui ma vaatan oma seebikat või soovin teada, kuidas kanadas alasti hea välja näha, siis ma ei istu ikkagi paigal, vaid toimetan oma asju ja lihtsalt kuulan- visates vahel pilgu ekraanile. Niisiis toimib teler minu jaoks üsna sarnaselt raadiole- ma olen niiviisi harjunud! Ma pole harjunud, et arukad ja mõistlikud inimesed vaatavad ETV-d- AK- d jne. Ma olen harjunud, et arukad ja mõistlikud inimesed ei risusta oma vaimu igapäevaste uudistega (no kuulake neid! <span style="font-style: italic;">hwo cares!!!?</span>). Nad tegelevad nende asjadega, mis neile rõõmu pakuvad- aega on ju niigi vähe! Minu arust ei erine telekast tulev mulin omavahel mitte millegi poolest. Niisiis, kui mul on vaja käed rippus teleka ees vahtida, et pisut pead tuulutada, siis ma teen seda.... Ja jumala eest, ma ei ole parem inimene, kui ma vaatan vaid osooni või op!- i. Ühesõnaga- telekas on väga isiklik asi ja nii ehk naa ajaraisk. NII EHK NAA! Kuid teinekord hirmus vajalik, nagu suitsetamine. Selleks, et teha paus ja puhata.... mine suitsunurka võis sussuta pere vait, sest käib sinu seep. Hoolimata sellest, et tuimalt ekraanile vaadates mõtled ise hoopis oma kvaliteetseid mõtteid. Keegi ei tea, aga keegi ei sega kah.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7441978826147065018?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-46140318540154385082010-11-01T07:43:00.000-07:002010-11-01T07:59:49.403-07:00Oli täna vast päev. See ei ole muidugi läbi, aga hetkel jäin ootamatult üksi koju. Kõik 3 põlvkonda mehi istusid autosse ja sõitsid minema.<br /> Ma hakkasin täna kõrvitsasaia tegema, aga kõrvits andis tainale nii palju vedelikku, et ma võiksin avada kohviku! Muidugi ma röstisin kõrvitsad ahjus ja püreestasin alles siis, mitte ei keetnud lisavedelikus. Ometi sai seda taigent maa ja ilm. Juba küpsetasin kuklikesi, mille täidiseks on või, sool, juust, küüslauk ja juust. Pealt kenasti munaga paitatud ja linaseemnetega kaunistatud. Ka tegin magusaid õunasaiakesi kookosepuruga. No ja need 3 meest läksid nüüd naabritädile ka sooja saia viima.<br /><br /> Päeval keetsin hartsho' d. Eile sulamavõetud lambajupp (oligi vist kaelatükk, ma pole mingi lihunik) sai puhastatud suuremast jaost ilusast lihast, mille panin hoopis marinaadi ning kondid koos liharäbalatega pistsin keema. Ikka pea 2 tundi kees. Kohutavalt palju vahtu ajas see va lammas. Tasakesi puupliidil podises. Lisasin küüslauku, sibulat ja omal soovil ka riivitud porgandit ja kollast paprikat. Riis käib kah sinna sisse ja ploomikompoti ning purustatud tomatid. Aed- harakputke isegi oli natuke veel muru seest leida. Igatahes sai see jubedalt hea supp! Ahjaa- lusikatäie ungari kibedat prikapastat panin ka- Peakski purkidesse ära villima ülejäänud supi.<br /><br /> No ja nüüd on mul veel terve kausitäis paisuvat tainast ning tomatikastmes lambaliha ahjupotiga ahjus.<br /><br /> Panen vist osa saia pannile valmis ja kile alla külmikusse- homme hommikul pistab ahju- soojad saiad kohe võtta ;)<br /><br /> Hullem perenaisetsemine käib.<br /><br />Homme Tallinna- kohvikusse ja loomaaeda!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4614031854015438508?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-67602051391472004002010-10-30T23:24:00.000-07:002010-10-31T02:36:01.965-07:00No tere hommikust!<br /><br />Jah, on pühapäev ja ma olen kodus ja klaviatuur on uus ning hiilgav. Vahepeal on vist päris palju juhtunud.... samas ka mitte midagi. Kui siis pisut head.<br /><br />Eile saabusin rantsost. Kuidagi ei osanud seal enam kauem olla. Dilemma- kas saada pühapäevaks normaalseks ja teha seda, mida olen kaua oodanud või lasta minna ja tõmmata maks pasteediks. Haige lapseigatsus on ka mind hakanud sellistel puhkudel tabama- tookord Viljandis mõtlesin, et Juku võiks nüüd tunnikeseks tulla siia mind kallistama ja siis jälle ära minna :D<br />Aga tundub, et seekord piisas ka ühest päevast. Pealgi- jõudsin sinna kohale niipalju vara, et vaikselt teiste <span style="font-style: italic;">hakkekarudega </span>veini limpsida, kätel käia lasta ja maailma asju paika panna. Kuulata teadjamaid inimesi ja nende arvamusi elust ning isegi mõne hingekriipiva teema peale kommentaare lisada. Sellest tegevusest ongi siin puudu, ma mõtlen rääkimisest mitte kokkamisest. Arvuti abil pole asjal seda jumet kui on silmast-silma rääkimisel. Tuhanded tänud!<br /><br />Suurem püha oli ka minu sünnipäev, kuhu eriti palju rahvast küll ei tulnud, kuid tegu oli kõige lähedasematega. Väike käputäis ootamatuid külalisi (tegelt ma ikka salaja ootasin) tuli ka ning kahtlemata oli väga lõbus ja tore! ). Neljapäeval siis pisut lähemat külarahvast. Oi, kui õnnelik ma olen, et nad olemas on! Kullast kallimad siin defitsiidis. Mäkerdasin midagi süüa teha- ei mäletagi enam, mida... kana oli... ja nipet- näpet. Kui veiniga oli juba liialdtud, siis avastasin, et magustoitu võiks ikka ka olla. Kuna mees oli toonud mulle (või endale, ma pole kindel) väiksed türgikohvi tassid ning kapis seisis kord Kreekast kaasatoodud kreeka kohvi pakk (mis on sisult üks ja sama, mis türgi), siis mäkerdasin türgi kohvi teha- Küprosel pidin seda pea iga hommik mõnele bossi tuttavale valmistama ja nad olid minu oskustega rahul- ülim kompliment, mis? Seekord läks veits vussi, ma arvan, aga külalised ei virisenud. Aga jah, see KOOOOK :D. See sai hea. Peamiselt erinevatest shokolaadidest koosnev plänn münusalt hapukate mustsõstardega.<br /><br />Reedel tosserdasin ja vahtisin ja ei saanud ikka pikalt maast ega ilmast aru. No lauad said kaetud ja istekohadki välja nuputatud. Hernesuppi keetsin. Kotlette, hapukapsast, ahjuliha, täidetud mune... ja mees tegi singirulle.<br /><br />Laupäeval jätkus pidu mõnusalt, toodi mulle kilekott poole lambaga, millest osa kohe ahjupotti rändas- laud oli lookas ja sõbrad nii armsad kõik käepärast.<a href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TM04ShbbGsI/AAAAAAAAAXc/GLM81RsBMv0/s1600/IMG_3345.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TM04ShbbGsI/AAAAAAAAAXc/GLM81RsBMv0/s400/IMG_3345.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5534141407970400962" border="0" /></a><br /><br /><br />Igatahes jäädi siia ka esmaspäevani :)<br /><br />Küllap kuuleme veel, kui mul ka midagi asjalikku öelda on. Lisan veel, et minu "asjalikud" ütlemised on toonud mulle palju õlalepatsutajaid, niiet .... mõnes asjad on mul ikka kaasamõtlejaid kah :D See ei tähenda, et võtan nüüd tuld ja hakkangi põhimõttelise ärapanemisega.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6760205139147200400?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-52149044672031067322010-10-27T12:56:00.000-07:002010-10-27T12:58:18.002-07:00ma ei kirjuta, sest mul on klavatuur rikkis. kui uus tuuakse, siis jälle, eks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5214904467203106732?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-27612067254099995422010-10-13T09:53:00.001-07:002010-10-13T09:53:54.226-07:00<a href="http://baariraam.blogspot.com/2010/10/toidujutt-sahtlist.html">http://baariraam.blogspot.com/2010/10/toidujutt-sahtlist.html</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2761206725409999542?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-90380651118155284672010-10-12T08:55:00.001-07:002010-10-12T09:05:13.201-07:00Panin kana ahju! Juhan, mõistagi, sõi eelroaks makarone parmesani, basiiliku ja rohke võiga, pearoaks frikadelle ning magustoiduks veel kohupiimakreemi. Ma teen talle ikka veel eraldi süüa, sest mina seda sodi eriti ei taha ja vastupidi. Eile pakkusin talle oma riisirooga teryakikastme ja roheliste ubadega- äääh- isegi kassid söövad sellist asja isukamalt.<br /><br /> Sünnipäevamenüü hakkab ka peas mingit loogilisemat kuju võtma. Kuna mul on peoks vabalt 3-4 päeva planeeritud, siis saab nii hiinakat (nuudleid- neid, mis rarru hõiskama panevad) kui ka sealiha, seljankat, hommikul värskeid kukleid, KANA, muffinid, tort jne.. .heeringas ja täidetud munad, et laubaõhtul ka viina võtta viisakalt, juustuvaagnaid veini kõrvale ja kõike-kõike-kõike! Ja muidugi bloody mary't, mille ma just (taas)avastasin, sest kõht korises, aga ahjukanaga läheb veel aega- POLE PAREMAT EELROOGA KUI BLOODY MARY!<br /><br /> Aga selleks laupäevaks pean ka lõikuspeo lauale midagi viimase piirini fantastilist valmistama.<br /><br /> Ja mul on tõsiselt hea ja vabanenud tunne. Peaks need sahtlissekirjutatud lood ka postitama, või mis te arvate?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9038065111815528467?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-34826992931955116142010-10-12T00:29:00.001-07:002010-10-12T00:51:15.564-07:00Hurraa! Tagasi on minu unenäod stiilis- "läksin-lavale-aga- olin -paljas-ja-sõnad-ununenud". Hiilisid tasahilju ligi. Alguses aimatavad vihjed.<br /> Näiteks nägin, kuidas keegi lühikese sirge süsimusta juuksetukaga ca 2 meetrine, tumerohelises peleriinis daam käskis mul esmaspäeval kohal olla, sest on vaja, et ma portreed joonistaks. Pilgutas silma ja lehvis minema: sah-sah-sah-kõp-kõp-kõp-kõp.<br /> Mitmeid hilinemis ja eksimisega paanikaunenägusid on veel olnud, mille sisu hetkel ei mäletagi Täna siis läks päris hulluks: last ei saanud lasteaeda- jooksin kodu ja kooli (!?) vahet, kõik oli jube ja lootusetu.<br /><br /> Eks see on see ootusärevus. Tundub nagu magustoit!<br />Aga teeme nii, et ma kirjutan sellest emotsionaalse sissekande, kui see esimene samm on selja taga.<br /> Hiljuti sai just sõpradega arutatud, et need ajad, mis peale keskast kuskil koolis sai logeletud, olid nii lahedad. Kuidagi ei osanud seda siis hinnata. Mis ma annakks praegu selle eest, et saaksin hommikust õhtuni istuda koolis ja tegeleda meeldiva alaga, suhelda sarnaste püüdlustega inimestega. Hindamatu võimalus! TKK-s oli rohkem individuaalset staaritsemist, mis minuarust noorele- väljaarenemata (kunstnik)isikule on päris karm. TÜ-s sai aga hoogsalt tiimitööd tehtud, et siis ennast järk-järgult avastades sai ka staaritseda. Ega seda enne ei mõistagi, kui pole tööturul orjanud- ilusa kontonumbriga, kuid täiesti tuhmi tropina.<br /><br /> Aga sellest, mis me siin teeme niipalju, et oleme nohus. Kas on asi lasteaias või korjasime lõpuks ikka kusagilt mujalt viiruse. Minu organism muidugi eriti ei allu sellistele jamadele. No mis sügis seeilma nohuta ikka on. Ja vihma ka sajab. Õue lähme ikka- enne lõunaund kindlasti.<br /><br /> Mina pean värsket õhku alati kasulikuks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3482699293195511614?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-83308943562373068492010-10-11T10:25:00.000-07:002010-10-11T10:41:10.970-07:00Täna väljas päikesepaistet nautides avastasin, et mul on vaja teha endale nädalaplaan. Sellist asja pole ikka väga ammu olnud- no mis sa plaanid seda jaltamist, puude tassimist ja söögitegu. No ma pakun, et laps käib ka edaspidi ca 3 päeva lasteaias. Lihtsalt, kui mees on sõidus, siis pole meil transporti. Siis on vaja käia õppesõite tegemas Võrus ja külakoja ette pean minema piketeerima, sest kuna ma olen ainus, keda kunagi kohal ei ole.... Pean nutma ja halama ja külmetama ja piinlema veidike ... Ah ma siiani arvasin, et mul pole aega sinna niisama vahtima minna, et telefonid on olemas ja kui seal on kõik võimalik, mida ma vajan, siis ma lähen ja töötan kohe 100 %. ... Jaaaa- ma tean ja näen isegi, et sügisel on maal sitaks teha, ma poleks ette kujutanud, et nii palju! Ja jõusaalis tahaks ka käima hakata, siis kui õuetööd tehtud saavad ja suusalund veel pole.<br /><br /> Niisiis tuleb kombineerida 2-3 korda nädalas õppesõit, kui laps lasteaias- ideaalis võiks Võrust jõudes jõusaalis käia tunnike ja siis võtta laps ja tulla koju. 2-3 päeva ja või õhtut tuleks sajaga voolida ja maalida- no ikka vihaselt :D<br /><br /> Eks siis näis, kui esimene selline nädal seljataga! Tunne on hea<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8330894356237306849?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-73820401377397811182010-10-11T02:21:00.000-07:002010-10-11T02:29:55.545-07:00Heh. Mul hakkab sünnipäev tulema. Viimati sai beenem pidu peetud juubelil- 25. Siis 26 olin paks ja eelmine aasta lasin sõpradel end üllatada üllatuspeoga, mis leidis aset ka väiksemas ringis ja dringis.<br /> Nüüd võiks siis siin kodumajapidamises tähistada. Olen küll siia-sinna hõikunud, aga tuleb vist nii välja, et kujuneb sünnipäevanädal ja igaüks saabub siis, kui heaks arvab ja lahkub, millal ise tahab. Vana tuntud on muidugi ka minu tüüpilise peo kirjeldus- korraldan peo, aga keegi ei tule :D (no tegelikult keegi ikka tulab, aga hiljaks jääb enamasti)<br /> Kutsutud on kõik, kes on kutsutud. Aga ma ei suuda siiamaani välja mõelda, milline menüü võiks olla? Kas teha jälle hiinakat? Või hoopis klassikalist ahjupraadi- sülti, kartulisalatit, heeringat? Pole aimugi! Kõike nagunii ei saa. Selline tunne, et pole sada aastat pidusid korraldanud. Ometi oli see kunagi päris tugev mu külgedest.<br /> No sinna on veel pisut aega, hakkan aga hoolsasti nimekirjasid tegema, teisiti vist ei saa :) Andke aimu, mida kokata?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7382040137739781118?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-86471599780472552502010-10-09T02:36:00.000-07:002010-10-09T02:38:43.371-07:00Kärbsed sumisevad ja murravad tuppa.<br />Tolmuimeja on neist pungil täis.<br />Tooge oma ilus värviline sisalik siia nuumale.<br />Pöönigul on vist keegi kärvanud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8647159978047255250?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-14118263172304818542010-10-07T06:25:00.000-07:002010-10-13T09:52:21.005-07:00Toit on mullegi tähtis teema. Alates selle keemilisest koostisest, eri vitamiinide, mineraalide jms. sisaldusest ja kasulikkusest inimese organismi fukntsioneerimisele, toiduallergiatest kuni keerulisemate hõrgutiste valmistamise saladusteni välja.<br />Olen aastate jooksul läbi hekseldanud hulga toitumisalaseid kirjutisi, koka- ja elustiiliraamatuid. Jõudnud järeldusele, et lihtne kodumaine toit ongi igapäevaselt kõige parem. Koduses toiduvalmistamises olen laskunudki nn. madalamaile levelile. Varudes koju kõige lihtsamaid- minimaalselt töödeldud toiduained- võibki valmistada täiuslikku toitu. Kui lähtuda köögivilja varumisel, hoidistamisel ja kohesel tarbimisel veel hooajalise kaubaga, siis hoiab nii mõnegi krooni ka kokku. Üleöö muidugi pole võimalik sellise käitumise kõrgeimale levelile jõuda, ma olen täiesti nõus, et kõigil perenaistel polegi aega sellisteks mässamisteks. Minagi pole veel proovinud ise pastavalmistamist, rääkimata kanatapust:D Leiba ka küpsetada ei viitsi, selleks on küla leivameister, kelle leib (Hürsi rüaleib) on muide saavutanud juba väga kõrge taseme! Ma muidu eriti leiba ega saia ei tarbi, kui meest kodus pole, siis pean ikka alatasa leiba kuivama panema, et see hallitanuna aia taha ei rändaks (kunagi teen leivakreemi noh!). Aga Hürsi rüaleib on tõesti mul vahel omaette söömaaeg- Nopri taluvõi ja tomativiiludega! mmm- Heeringavõileivaks passib poeleib paremini, pole head maitset, mida heeringaga tappa. Röstsepik, harvem päris valge sai, on ka teinekord menüüs- mõne "saiakalaga" või siis britinostalgiliselt või ja moosiga- piimaga must tee kõrvale!<br /><br />Kuna mugavus maksab ka midagi, siis on sügavkülmas varuks frikadelle, köögivilju ja mõni eelküpsetatud ciabatta. Ka karbid külmutatud omatehtud toidupoolisega. Et kiiremal hetkel tervislik ja maitsev toit kiirelt lauale anda. Iseendale iseloomulikul vastikul moel uuriksin nüüd, et miks kõik need kastmed ja majoneesid? Jah, need on tõesti töödeldud toit minu laual ja ma ei häbene seda :D<br />Hiljuti sattusin vaidlema ühe daamiga teema, kas külmutatud köögiviljad üldse kõlbavad süüa. Ma olin suht kohkunud, seega vaidlema ei hakanud. Muidugi on värske kraam parem, aga kust seda värsket saada siin viletsal põhjamaal? Ja talvel eelistan iga kell osta nõuetekohaselt külmutatud kodumaist köögivilja, kui et kuskilt kaugelt toodud- poolnärbunud pabulate eest hingehinda plekkida. Kartulit ja paljusid kohalikke juurvilju annab ilusti ka ise ületalve säilitada, kuid see nõuab häid tingimusi!<br />Varemräägitud koduse toidu all ei mõtle ma üksnes sousti ja kartulit. Pean tunnistama, et ka kartulit süüakse meie peres pigem harva- teatud kujul ja teatud toitudes on asendamatu, aga üldiselt on tegu üsna mõttetu toiduainega. Pealegi tuleb teda koorida :D (kui silmakirjalik- ise nokin maapirne koorida). Muud kraami- pastatooted, riis, oder, tatar ongi menüüs kordamööda või siis isu mööda. Armastan Vahemere kööki. Parim on seda muidugi nautimas käia sealsamas kohapeal, kuid väikeste mugandustega, sobival aastaajal annab ka kodumaal selle erilise tunde oma roogadesse pikkida. Õige vein, värsked ürdid, oliiviõli ja ahjusoe sai....<br /><br />Ka aasiapäraseid toite ja sushit naudin aeg-ajalt. Tihti miksin kokku võõrapärase valmistusviisi kodumaise toorainega ja teinekord ka vastupidi. Olete proovinud marineerida keedetud odrakruupi? Serveerides seda keeratuna õhukesse peekonisse, keskele pistetud must ploom? Oleks nagu maki, aga ei ole ka? :D (Tegelt ma just mõtlesin selle välja- kokandusfantaasia mul lendab täiega).<br /><br />Reisidelt toon ikka kaasa just neid maitseaineid ja hoidiseid, mis väisatavale maale kõige iseloomulikumad. Kreekast oliive (neid krimpsus ja eukalüptiseid!) Küproselt halloumit ja pitaleibu, Inglismaalt äädikat, Hispaaniast jamon'i ja juustu, Ungarist paprikapulbrit.... veinidest rääkimata...<br /><br />Kõik see teeb inimese muidugi pirtsakaks. Mingi aeg ei suutnud ma väljas rahulikult süüa, sest analüüsisin taldrikut enda ees- tundsin tihti, et suudaks sellest toorainest palju söödavama kraami valmistada- ja siis on mul kahju maksta selle sodi eest. Eriti kahju on mul, kui on mingi kvaliteetne, tihti ka kallis, tooraine kihva keeratud- pühaduse teotus!<br /><br /><span style="font-style: italic;"> I could go on....</span><br /><br />Kunagi hakkan kindlasti ka jahti pidama, kui siia veel kauaks jään. Meeleldi kütiks linde ja no korraliku kalapüügi peaks ka selgeks õppima ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1411826317230481854?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-17924110372721219562010-10-06T12:54:00.000-07:002010-10-06T13:32:12.261-07:00<p><strong><br /></strong></p><p><strong>Milleta on külmik lage?</strong></p> <p> Erinevad kastmed (chilli, soja, BBQ, erinevad sinepid, majoneesid), munad, või, mõni pakk heeringat.<br /></p> <p><strong>Mis peab köögikapis alati olemas olema?</strong></p> <p>Oliivid jm konserveeritud köögiviljad, erinevad pastatooted, jahud- helbed küpsetamiseks, pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad, küpsetuspulber, pärm, zelatiin, mesi (seda on juba mõnda aega puudu!), viin. Shokolaadi peab ka olema, et teha shokolaadikooke... aga sellega on oht, et ... no teate isegi.<br /></p> <p><strong>Mida külmikus kunagi ei leidu?</strong></p> <p>Raske öelda, kui kunagi ei leidu :D. Omal algatusel ma ei osta (suitsu)vorsti, pelmeene. Ka poemahlad ja limonaadid on haruldus. Ahjaaa! Margariin ja võidesegud.<br /></p> <p><strong>Mida pole mõtet poest koju tassida – poolel teel saab nagunii otsa?</strong></p> <p>Tassida tundub üsna nõme kogu seda klaasi, mis on nt. veini ümber. Aga tänaval ma seda siiski ära ei joo. Kui nälg tapab, siis Maxima pekipirukad on nihuke asi, mida autosse nosida ostan.<br /></p> <p><strong>Mis võib külmikus seista kas või aasta – sa ei pane tähele ka, et see seal on?</strong></p> <p>Turistieine? Kassidele ei taipa ka konservi ära sööta tavaliselt.<br /></p><p><strong>Mida avastasid viimati ootamatult sügavkülmast?</strong></p> <p>Äia saadetud aedoad- olin peotäie jätnud just selleks puhuks, kui supp kipub vedelaks jääma ;)<br /></p> <p><strong>Mida sa külmkappi koristades alatasa minema viskad?</strong></p> <p>MIngite purkide lõppe. Pestod kipuvad hallitama minema ja pool purki maasikamoosi just kaotas oma võlu. Mul on ka see kiiks, et kui mõni piimatoote anum on pikalt avatud olnud, siis ma seda enam süüa ei julge- tundub saastunud- kiiks noh- viimasel ajal kasutan need kodujuustu ja keefiriperad ära (pann)kookidesse (Selleks otstarbeks on lapsed ju lausa loodud). Mulle ei meeldi midagi ära visata. Toiduga on maal kuidagi lihtsam isegi, sest kompostihunnikut toites pole nii suuri süümekaid- <span style="font-style: italic;">to mother earth!</span><br /></p><p><br /></p><p>Külmiku uksel on muide paar magnetit diipide sõnumitega. Ma ei viitsi vaatama minna täpselt, aga ühel on kirjas midagi sellist, et "ma muudan maailma eriliseks paigaks üksnes sellega, et olen selles olemas" ja teine on kuulus täiusliku toidu definitsioon iiri kohvi kohta. Samuti on seal suvalisi musti magnetiribasid, millest üks on sinise isoleerpaelaga kinnitatud pastaka külge- külmkapipastakas! Siis üks kortsunud retseptileht kuskilt ajakirjast. Ka hunnik kortsus pabereid poenimekirjade ja lihtsalt numbritega, mis on aidanud arvet pidada päevase kaloraazi jälgimisel :D<br /></p><p><br /></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1792411037272121956?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-49419237258247937742010-10-06T00:35:00.000-07:002010-10-06T01:37:31.181-07:00Universumi võnked ikka mõjutavad inimeste mõtteid ühes suunas. Viimase aja põhiteemad ongi kõik need palgid ja pinnud. Pidevalt tuleb keegi välja itkega, et miks teised arvavad, et neil on õigus öelda ja teha.<br /> Anti mullegi põhjust selle üle nuputada. Tegelikult on ju nii, et ma võin täpselt sama lauset anda<span style="font-weight: bold;"> lugeda</span> erinevatele inimeste või siis samale inimesele- lihtsalt erineval ajahetkel ja igaüks mõistab seda erinevalt. Olenevalt hetkemeeleolust, taustinfornmatsioonist, eelarvamustest.<br /> Eelarvamused- need on need, mis kujunevad ilma inimest tegelikult üldse tundmata. Kui paigutad ta hetkeemotsiooni ajel mingisse lahtrisse. Kusjuures enamasti peetakse eelarvamusi ikka negatiivseteks, sellega oleme harjunud. Nagu oleme ka harjunud, et tihtipeale oleme sunnitud muutma oma negatiivset arvamust ja tõdema, et eksisime. See teeb ikka ja alati rõõmu. Teine- ehk mitte nii nämmutatud äärmus on<span style="font-style: italic;"> positiivne eelarvamus</span>, mis võib tekkida täpselt samuti- samastades inimest tema välimuse või loomingu järgi. Kui negatiivne eelarvamus peab paika (enamasti ei pea, kui viitsime uurida), arvame, et oleme head inimesetundjad, kui positiivne peab paika, siis seda me ei panegi tähele ja peame end eelarvamustevabaks inimeseks.<br /><br /> Aga kujutate ette, kui ma olen loonud kellestki positiivse pildi ja selgub, et kõik on hoopis risti-vastupidi? Vot see on löök, millega on ääretult raske toime tulla. Muidugi pole siin süüdistada kedagi teist kui iseennast ja oma eelarvamustest tulvil meelt. Kõiksugu internetiidentiteedid on sellisteks juhtumiteks suurepärane kasvulava- näitame end pisut paremana, paneme üles vaid hästiõnnestunud pildid, otse loomulikult!. Kirjutame suuresti sellest, mida ja kuidas <span style="font-style: italic;">teeme</span>, kuigi tegelikult me vaid<span style="font-style: italic;"> üritame</span>, tahame ideaalis niiviisi toimida (et me musta pesu avalikult ei pese, ei tähenda, et seda poleks, eks?). Interneti vahendusel ongi ääretult raske asju üheselt mõista- see väike<span style="font-style: italic;"> gap</span> ei sega ilmselt enam kedagi, ent kui käärid venivad väga suureks? Minu viga vist ongi, et olen samastanud inimest reaalelus inimesega internetis jne. Peaksin vist suhtuma hoopis eraldi- interneti-kati ja päris-kati jne. Et need teevad erinevaid asju ja nendega tuleb erinevalt suhelda, saama ükskord aru, et päris-kati hämarates tegudes pole ilus interneti-katit süüdistada ja vastupidi.<br /><br /> Taustinformatsioon, millest eelarvamused võivad tekkida on mõistagi kuulujutud. Kellegi kolmanda eelarvamused ja kogemused. Raske on lukustada kõrvu või asuda kaitsepositsiooile: Eks ma ise vaatan, mis inimesega tegu ja otsustan. Eriti raske on siis, kui negatiivne lobin muutub juba kõrvulukustavaks. Kuigi heal tahtel saab sellele vastu astuda- mõjutab see siiski ja lihtsalt väsitab- murrab maha- tüütab ära. Lihtsam on enamusega nõustuda.<br /><br /> Hetkemeeleolu? Ehk siis vastuvõtlikkus- kas sa pöörad õeluse eneselegi märkamata naljaks, pöörad pisut pingutades või pöörad nalja õeluseks? See sõltub kõik juba meeleolust.<br /><br /> Õnneks on maailmas enam-vähem tasakaalus need, kes annavad järele ja oskavad end läbi teiste analüüsida, kelle empaatiavõime loob neist kaotajad nende teiste jaoks, kellel see puudub. No ja siis nad vahetavad aeg-ajalt omavahel kohti...<br /><br /><br /><br /><br />Kas interneti-maidenil ja päris-maidenil on midagi ühist?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4941923725824793774?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-11471154475297684182010-10-04T23:21:00.000-07:002010-10-05T00:30:01.206-07:00Ei saa öelda, et minu teekond hingerahuni siin maal elades olnuks kerge. Esiteks on siin juba igapäevaselt nii palju tegemist, et tasapisi ununeb kõik muu. Tõsi- tegevusetuses istudes võib katus sõitma hakata. Enamasti seostataksegi seda naise seisukorda- lapsega kodus passides peast segi. Ilmselt lähtuvad tsivilisatsioonis resideeruvad saatusekaaslased ikka omaenda tunnetest. Kui isegi nemad on suures linnas üksi ja "vangis", mis siis veel mina, kes ma päevade kaupa rohkem inimei ei kohta, kui vaid pudikeelne hurmurihakatis (kakatis :D). Inimestest eemal- kui raske! Läheks ikka väga segi peast!<br /> Mul on olemas väga armastusväärne seltskond emmesid, kes kantseldavad samas vanuses lapsi. Hiljuti kurtiski üks neist, kuidas see lõputu liivakastiserval istumine on teda nii lootuseltult ära tüüdanud. On mulgi olnud päevi, mil ma häbenemata ja avameelselt sõlmin nelja silmust (kassidele kah ikka- draama mõttes). Kuid samm-haaval hakkan ma oma maaelus nägema neid hindamatuid plusse. Olen neid alati näinud, kuid vahel on nagu piinlik kellata, kui hästi ma elan- ka ühiskonna enamuse surve teeb asja raskeks. Õnneks on mul ka vähemalt 2 hindmatut saatusekaaslast, kes minule küll oma olemasoluga palju toetust pakuvad. Fakt on see, et oma majas - oma võsaga (mitte naabritega) piiratud maalapil on lapsel sama palju lõbu, kui mänguväljakul. Viimane võib emale tõesti raskem olla, ainus, millele ma ise tulen on millegi lugemine, õppimine- ent lapsel peab ju silma peal hoidma? See segaks keskendumist. Minul ajab juhtme kokku pigem see, et mida siis täna teha, sest teha on palju- hakka aga pihta! Meie käigud Jukuga on alati seotud millegi kasulikuga. Käime seenel- jalutame postkasti juurde- tagasitulles vinname mõne metsakuiva puuroika hoovi peale, kus mina selle siis juppideks saen ja Juku halud ilusti puudekorvi laob. Ma võin anda talle ämbrikese ja ta läheb otsejoones kasvuhoonesse ja toob sealt tomateid, nii punaseid kui rohelisi.<br /> Olen juba korranud oma õigustustes, et nii linnaelul kui maaelul on kummalgi omad plussid ja miinused. Kuid olen aru saanud, et maaelu miisutega on lihtsam leppida, nendega on kergem harjuda ja mis peamine (!)- siinsed miinused sõltuvad vaid sinust endast- sa saad olukorda ise endale paremaks muuta. Sa ei pea arvestama, ootama, kannatama. Siin sõltub kõik minust endast. Kui ei meeldi, siis teen ümber või muudan enda suhtumist. Sellele arusaamale jõudmine on üks minu võite siinses võitluses. Eraldi lugu on veel sellega, et tasapisi asenduvad need ilusad linnaelu plussid juba miinustega, aga see on väga isiklikku laadi lugu. Olgu öeldus, et maal inimesed arenevad oma vaimselt tasemelt sinnamaani, et muutuvadki väga pirtsakaks ja oma arvamustes konkreetseks. Ka linnas saab asju ise muuta, aga seal on see lihtsalt raskem. <br /><br /> Kino pole mulle vaja- mul on suur telekas ja internet, piisavalt ruumi selle vaatamiseks. Restoranist ei hooli- mul on suurepärased ahjud-pliidid, potid-pannid- head noad! Liha- ja piimatalu läheduses, mõni juurikas ja ürditups omal peenral- aianduses kogenumad naabrid, kellelt vajadusel puhast ja värsket aedvilja ärida. Piisavalt aega ja rahu, et kokata köögis, mis on sama suur kui kogu korter, kus me kunagi perega elasime.<br /> Vastavalt sellele nõuab muidugi ka igapäevane olme pisut rohkem, seda tahangi ma rõhutada, et tegemist on küllaga. Olen seadnud enesele mingi reziimi ja püüan suurema koristamise jätta ühele päevale nädalas- reaalsus on muidugi see, et tolmuimeja müriseb siiski 2-3 korda nädalas- see onmuidugi ajaraisk. Ilma jahenedes ootavad kütmist 3 kollet. Hommikul pliit (puder, soe vesi) ja vajadusel ka bullerjan- õhtu poole või ülepäeviti suur ahi. Mõistagi varun ma iga paari päeva tagant ahju, selle ette -ja peale piisava koguse küttematerjali, koristan pudi ära ja siis on mitu päeva muretu. Nõusid peseb masin, pesu pesumaja.<br /> Ma saan vabalt ca 2 korda kuus võtta omale nädalavahetuse, et minna ja tuulutada mõtteid- pmst. teha midaiganes- sulguda spaa-sse, vedeleda sõbrannaga diivanil ja nautida vaadet, juua end sõpradega täis, käia kontserditel, teatris, matkadel!<br /> Ja mul on aega veel siin kirjutada. Tegelikult on täna selline suur päev, et pakkisin oma pere autosse ja lehvitasin järele- mehed läksid tööle. Õnneks ei pea ma hakkama iga päev tööl käima- veel. Juba praegu igatsen oma tupsu järele. Masendav, et emad, kes on sunnitud lapsed kiiresti lasteaeda panema, juhtuvad omama neid isendeid, kes kuidagi sinna jääda ei taha. See murrab kindlasti südame :(. Juhan see-eest läks vabatahtlikult ja peamine vajadus selleks oli tal endal. Seltskonnalõvi noh. Loodame, et kõik läheb jätkuvalt valutult ;)<br /> Aga minu asi (tuba on juba koristatud- ärkasin kell 7) on nüüd võtta kätte ja tudeerida liikluseeskirja. Jäingi kauaks lobisema.<br /><br /> Kui veel rooli ka saan ja oma loomeprojektid tööle.<br /><br />Ei saa tõesti kurta, et sitasti läbi ajan!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1147115447529768418?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-87301625961626196562010-10-04T09:21:00.000-07:002010-10-06T00:20:08.292-07:00Ah, miks pole sündinud ma loomaks,<br />halliks peniks, kes Su varjus roomaks,<br />lõviks, kes Su kerre suruks hamba,<br />rebides Su puruks nagu lamba,<br />jäneseks, kes lippaks Sinu eest,<br />ahvenaks, kes varju leiaks veest?<br /><br />Ah, vaid inimese kaelas ripub ling,<br />mis Sul otsapidi peos- ja see on hing.<br /><br />---<br /><br />Kõik, mis me vanemail kord olnud püha,<br />on meil vaid irvituseks ettekääne.<br />Me kurjad mõtted öösse kaovad üha<br />kui kari raipenäljaseid hüääne.<br /><br /> <span style="font-style: italic;">Heiti Talvik</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8730162596162619656?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-68890875299300728922010-10-04T08:19:00.000-07:002010-10-04T08:32:50.382-07:00Selline päev siis. Päikeseline ja rahulik. Kohati päris põnev. Kui keegi ikka nii hirmsasti sõimab ja õiendab, siis on kohati selline tunne, et hakkaks ise samamoodi. Aga ehk saime nüüd tasa. Kõik see pahasus ja sõim, mis ma olen jaganud on ilusti tasutud.<br />Loodetavasti hakkas kergem. Raske on olla kuninganna, kui keegi keeldub kummardamast :D Kustustasin selle möga ära, pole vaja, et teine inimene end minu blogis lolliks teeb ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6889087529930072892?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-22968938453125951592010-10-04T00:39:00.000-07:002010-10-04T02:24:55.749-07:00Kes soovis intriige? :D Küsi ja saatus kingib sulle kohe lahmaki-lahmaki. Nüüd te siis teate kõik, milline hirmus koletis ma olen. Kust küll sellised tulevad?<br /><br />Eks suurem jagu postitusi on tõepoolest kirjutatud inspireerituna mõne teise inimese mõtetest ja tegudest. Ka enese tegudest ja nende analüüsimisest. Ka minu juttu saab mitmeti tõlgendada ja ma olen tänulik, kui seda tõesti teha suudetakse. Tihti sünnivad vihased kriitilised avaldused mitme asja kokkulangemisest, üks loeb, teine loeb, keegi räägib, asja arutatakse ja siis sünnib vajadus sellest kokkuvõte teha. Ja nüüd olen ma hambus, et keegi on mul hambus.<br /><br />Ma olen ju väga leebe. Kas ma peaks kõik lahti selgitama ja puust ette ja punaseks tegema? See, kallid inimesed ei kannataks musta, pealegi oleks see kõik liiga labane, see, mida ma teadlikult vältida püüan. Aga ehk siiski... veel intriige!<br />Vähe sellest, et minusugust suhtumist on raske leida, sama uskumatu on, et leidub keegi kellesse niiviisi suhtutakse. Milline kohutav elu. Milline kuri ja halb maailm.<br /><br />Mida siis teha? Ma sain aru, et ammu on juba loobutud. Mis siis nüüd vaja on? Et saaks oma kurvastamisest üle ja lahendaks selle "probleemi" nüüd äkki. Ma ei saa öelda, et ma aeg- ajalt ei annaks nn. viivisevabu päevi. Aga tookord ma väsisin ära olemast see lõputu kompromissitaja ja teener. Eks inimesed on erinavad- kes eeldab sõprussuhtelt koostööd ja võrdsust, kes lõputid teeneid ja ümmardamist. Kahjuks lõppes minu kannatus enne, kui suutsin selle koogutamise läbida. Alguses tahtsin tõesti vaid aidata. Pika ja tundelise kirjavahetuse tulemus jäi nulli. Mahavisatud vaev. Põhjust ei tea. Kindel on see, et tegu on kahe kõva kiviga.<br /><br />On asju, mis sööbivad mällu ja mida on raske, vahel võimatu andestada. Teinekord aeg siiski parandab haavad, kuid see eeldab ka tegusid, tahet ja tööd. Ning on asju, mis teineteise otsa kogunedes muutuvad tõsiselt häirivaks.<br /><br />Muidugi igatsen ma näha nii suurt kui väikest E-d. Kutsusin küllagi. Miks vaid neid kahte? Ega ma kolmandat välja visanud poleks, kui talle oleks kõlvanud tulla. Uskusin, et ehk ta tahab marakratist natuke puhata, enne kui beebi majas ja et issigi tahab end veidi tuulutada. Olin valmis pakkuma oma aega ja hoidma last, neil oleks tore olnud siin. Aga kuna ma olen juba selline koletis, siis ilmselt kas ei tahetud või ei lubatud sellel küllatulekul juhtuda. Kas ma kujutasin seda vaid ette?<br /><br /><br />Ma ei sisuta oma päevi vihkamise ja ussitamisega, vahest tuleb lihtsalt jutuks ja kirjutangi jutuks. Enamasti ikkagi mitme asja kokkulangemisel.<br /><br />Ise jään uskuma, et minu arutlused on reaalse elu peegeldused ning see, et keegi loeb sellest välja VAID negatiivset, on juba üldise suhtumise küsimus.<br /><br />Tuli tühjast tüli- huvitavad kombel see minu jaosk õli tulle ei vala. Meelelahutsut kindlasti mingiks ajaks publikule. Näete, mina pole siin õieti sõna võtnudki.<br /><br />Tevasse ma küll ei saa.<br /><br />ps. mina pole ainus, kellel selline mõttemaailm, mina olen ehk ainus, kes sellest kirjutab. Nagu sina pole ainus, kes niiviisi mõtleb ja elab, sina kirjutad.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2296893845312595159?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-51386484228026246552010-09-28T08:25:00.000-07:002010-09-28T08:31:20.510-07:00Peaks JUksi blogi üldse kinni panema- ma temast nagunii ei vaja enam vasikavaimustuses kirjutada- miljonid emmed nagunii muust ei kirjutagi, aga selle loo kopin siia küll!<br /><br /> Üks mu tuttav leidis ja ära t6lkis.<br /><br /><br /><span style="color: rgb(0, 0, 255); font-style: italic;">Kohutav kahene ehk kahe-aastaste kasutusjuhend<br /><br /> Cat on Teis 15 Dets 2009, 16:06<br /><br />Panen siia ka oma kunagi tôlgitud artikli, head lugemist!<br /><br /><br /><br />Üks maja vôib olla soliidselt ehitatud ja ôhukindel, sellegipoolest<br />vôib tornaado seal sees möllata! Tegelikult tuleb seda ette seda igas<br />elamises kus kasvab ùks kahe-aastane laps. Môningad rààgivad kohutavast<br />kahe-aasta kriisist kui eel-puberteedist. Vajalik etapp, et laps ôpiks<br />nii end tundma ja ùtlema ei. Ja sageli saab ta sellega liigagi hàsti<br />hakkama.<br />Me kùsime eneselt vahel kuidas suudavad meie armsad kahesed meid nii<br />kaugele viia, et me pàris tihti tunneme end kardinaid pidi ùles<br />ronivat.<br />Allpool vàike sônastik nende lemmik-kriisidest:<br /><br />Ei- kriis<br /><br />Sellest kriisist saab siis alguse kôik edaspidi tulevnev! Alustame<br />ùtlemisega "ei" , lisatame môned variandid. Ei vannile! Ei ôhtusöögile!<br />Ei kàtepesemisel! Ei magaminemisele! Vôib ka lisada midagi, lubatud on<br />jalahoobid, kàelöögid, piruetid, vibupainded, sillad, kôik vôimalik, et<br />pààseda vanemate kontrolli alt. See kriis aitab hàsti kaotada vanemate<br />kallist aega ja muuta ùks 30 sekundit vôttev toiming pool tundi vôtvaks<br />eeposeks.<br /><br />Hollywoody kriis<br /><br />Tàismàng. Loobime end maha, ônnetuna, talumatust <span style="font-weight: bold;">valust kôver jet</span><br /><span style="font-weight: bold;">söandati keelata kùpsis voi tùkk shokolaadi enne ôhtusööki</span>. Hoolimata<br />heast nàitlejaandest, sageli vanemad ei jàà uskuma meie ahastust<br /><br />Pehme kriis<br /><br />Vàga hea ja tôhus meetod eriti juhuks kui vanemad kiirustavad vôi<br />tahavad meid riietuda. Trikk seisneb selles, et tuleb end muuta sama<br />vedelaks kui kartulipuder : vôimatu meid pùsti hoida!<br /><br /><br />kinnisidee kriis<br /><br />Algus vôib seisneda mingis tegevuses, lauses vôi sùùtus kùsimuses<br />millest me ei suuda loobuda. See ei rajane tegelikult ùldse halbadele<br />kavatsustele, aga kui seda on korratud 412 korda siis vôib nàha<br />tulemust meeleheitliku vanema nàol. See siin vôib vahepeal ùritada<br />kavalate riugaste abil end pààsta, et meid eksiteele ajada ja ùritada<br />meile muud tegevust otsida, aga see on kaotatud aeg. Harilikult see<br />kriis lôppeb mône muu, juhuslikult leitud kriisiga.<br /><br />Kriis mina-kohe<br /><br />Olles liige "hirmaste kaheste klubis" on meil ôigus nôuda, et kôik<br />oleks tehtud ja tàide viidud tàpselt sel hektel kui meie seda soovime.<br />Ei ole vajadust jagada oma mànguasju teistega, isegi mitte televiisorit<br />vanematega. Ei ole vajadust soovida meid olema kannatlik mitte mingil<br />tingimusel kui me midagi tahame.<span style="font-weight: bold;"> Igasugune reeglirikkumine selle</span><br /><span style="font-weight: bold;">seaduse vastu annab meile loa kisada kôvasti ja valjult et vàljendada</span><br /><span style="font-weight: bold;">meie pahameelt</span><br /><br />Vàike màssaja<br /><br />Hea ja jàrgirpoovitud meetod mis seisneb selles, et vabatahtlikult teha<br />kôike seda mis pole lubatud, et <span style="font-weight: bold;">jàlgida vanemate reaktsiooni</span>. Reeglid<br />nagu nàiteks: ei tohi lùùa, ei tohi hammustada, ei tohi joonistada<br />seintele, ei tohi vannisisu kallata vannitoa pôrandale jne on tôeliselt<br />head et neist ùle astuda. Eriti hàsti môjub veel samal ajal vanematele<br />silmabvaatamine vôluvaima naeratuse saatel. Efekt garanteeritud!<br /><br />Kriiskav kuju<br /><br />Seisneb selles, et tuleb seista liikumatult, kàed keha vastas, silmad<br />kinni ja nutta kriiskavalt nii kôvasti kui vôimalik niikaua kuni midagi<br />juhtub. Kôige tàhtsam on keskendumine: vanematele tuleb jàtta mulje et<br />meie elu on màngus<br /><br />Avalik hàbi<br /><br />See nipp on sama vana kui maailm: kasutada àra avalikkust, teisi<br />inimesi et kùmnekordistada kriisi. Hea koht selle harjutamiseks on<br />kaubanduskeskus. Samamoodi tohib màngida vàikest kuradikest<br />kùlaskàikkude ajal vôi juhtida tàhelepanu meie halvale kàitumisele<br />perekonna koosolemise ajal. Eesmàrk on<span style="font-weight: bold;"> nàidata vanemaid kui</span><br /><span style="font-weight: bold;">vastutustundetuid kodanikke. </span><br /><br />Nàljastreik<br /><br />Söögiajal, juhtnöörid kindlad: keelduda söögist vôi nôuda nàiteks<br />midagi muud (soovitavalt magusat vôi midagi sellist mida kapis ei ole)<br />Lôbustuseks: vàga naljakas on àha vanemate <span style="font-weight: bold;">nàgu hetkel kui me keeldume</span><br /><span style="font-weight: bold;">söömast seda mis nende arust on meie lemmiktoit</span><br /><br /><br />Ja lôpuks, see sama hirmus kahene, kes vaatab oma vanemaid, on kindlas veendumuses et see hirmus kaks on hoopis nemad kaks seal</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5138648422802624655?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-85105611164345178262010-09-27T12:55:00.000-07:002010-09-27T13:23:19.712-07:00Ma pole ammu mingitest pidudest kirjutanud. On nagu tobe tundunud- et nüüd kellan kogu ilmale siin, kui ägedad s6brad mul on ja kui toredad puhkused jne. Sellistest asjadest kirjutades jääb alati juurde mingi eputamise- kelkimise efekt. Kuigi ma tean, et asjaosalistele on see hea lugemine- kuidas asjad minu vaatevinklist olid.<br /><br />See nädalavahetus olingi taas redus. Viljandis. Tegelikult tahtsin juba eelmine aasta sinna kitarrifestivalile minna. No mul on mingi salakirg, kuigi mul puudub igasugune muusikaline huvitegevus, kitarrimuusika vastu. Eks siin on ka mängus erinevate meesisikute m6jud. Ja noh- mis uudis see on- kui mängid kitarri, siis on naisi ju jalaga segada :D Igatahes sain oma tagasihoidliku doosi kätte. Just seda pisut nokastanud helimehe poolt ülekeeratud "Hey Joe!" 'd ma vajasingi. No ütleme nii, et klassika siis, nagu minu puhul mitmel muulgi rindel- kui romaan, siis Hemingway, kui lillemaal, siis päevalilled, kui kitarr, siis Hendrix, kui skulptuur, siis Rodin... Klassika m6iste läheb siin ehk natuke rappa, aga minu jaoks on k6ik uus äraunustatud (ärarikutud) vana ja ma ei taha oma ajusid ja meeli mingi rämpsuga reostada, mul pole selleks aega (v6i olen ma laisk). Aga see selleks.<br /><br />Mingit protokolli ma siiski oma nädalavahetusest ei kirjutaks. Julgen vaid t6deda, et meeleolu oli superhea. Ilm oli ilus ja olemine rahulik. Tutvusin mitmete uute inimestega- see on hirmus tähtis! Ja kogesin koguni midagi, mis mitmeski m6ttes mu silmad avas ja mind maha rahustas. Väga tähtis on ka see, et koju naastes on mu meeleolu ja eneriatase ikka täiega laes.<br /><br /><br />Otsustasin hiljuti hakata pisut egoistlikumaks. Eks see natuke hirmus oli ja algus oli kah paras eba6nn, kuid nüüd v6in r66muga teatada, et tegin 6igesti. Et kui mina tahan minna ja teha midagi, mida ma tahan ja teised ei taha, siis<span style="font-style: italic;"> sellest pole midag</span>i :D. Ma lähen ikkagi ja naasen r66msana (ja näljasena! :D). Mul oli juba t6siselt k6rini sellest, et kui mul oli m6ni plaan ja keegi sellega kaasa tulla ei viitsinud, siis keelati mul seda ka üksi ellu viia. Ma ei taha enam kellegi järel oodata. Ma ei taha kellegi teise valitsemisiha t6ttu oma elust ilma jääda. Enam ma nii ei tee. Elu on neetult lühike ja püüame ikka teiniteisega sammu pidada- anda järele positiivsetele kiusatustele, et vältida neid kogemata negatiivseid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8510561116434517826?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-28543897243986434832010-09-21T12:57:00.000-07:002010-09-22T01:53:29.781-07:00Kutsun nüüd üles k6iki oma lugejaid panema kirja kommentaar. Kui te ei julge (ma tean, kus te elate!) oma identideedi all kommenteerida, siis anonüümne kommantaar hüüd- v6i pärisnimega kärab küll. Kes veel ei tea, siis peaks samade tingimustega, mis orksis ja google mailis ka sisse logida.<br /><br /> Tulge aga tulge kapist välja, kes veel pole märku andnud endast...<br /><br />1. Kustkaudu sattusid siia?Kuna?<br />2. Mis Sind köidab?<br />3. On ka olnud tolku?<br />4. Mis on nõme?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2854389724398643483?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-85685648489869317622010-09-20T08:34:00.000-07:002010-09-20T08:51:48.197-07:00Sügisilm on heitlik. Hommikul oli hall ja sadas (nagu minagi :D ). L6unaune ajaks hakkas päike kardina vahelt piiluma. Mulle on alati meeldinud magada, kui päike paistab- mingi sissekodeeritud siestavärk :D T6esti- päikesepaistelisel päeval magan meelsamini, kui paljuräägitud hallidel päevadel.<br /><br /> Peale selle on sügisel toredaid üllatusi. Nagu näiteks see, et siinasamas, kust korjasin paar nädalat tagasi imelisi kivipuravikke, kasvavad surmavalt mürgised seened- ilusad, isuäratavad. T6in neid koju ja tegin kindlaks. Viisin metsa tagasi :D<br /><br /> Need üllatused jätkusid. Kui terve kevade sai muretsetud, mida ja kuidas maha panna ja siis suvel vaevelda nende jupikeste elushoidmisega, siis nüüd näitavad end need ise-ellujääjad. Korjasin ebaküdooniaid, et teha likööri ja avastasin hekiääres vohava maapirni. Lapsena sai neid söödud... nüüd guugeldasin veel... ja super! See on ju superköögivili. Kasvab k6ikjal, talub külma ja kuivust ning maitseb super hea! Kr6bistasin toorelt ja vokkisin teiste köögiviljadega. MIks ma peaks kartuleid k6plama, kui maapirn kasvab ise ja on hoopis tervislikum? No tegelikult on k6ik köögiviljad head ja mina tarbin neid sedamööda, kuidas nad valis saavad. Uue kabatśoki t6in ka tuppa- see on see tumeroheline- k6vem, sellest teen vist ahjus täidetud variandi :) Helerohelised on sellised pehmed- neid röstin ja vokin niisama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8568564848986931762?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-90289631125627777662010-09-19T21:39:00.000-07:002010-09-19T21:48:50.694-07:00Putsi raisk! Ma olen k6rvatroppidest v66rdunud, sest vahepeal olid magamistingimused juba täitsa talutavad. Nüüd siis röögitakse 4 korda öö jooksul, nagu kahenädalane ja kell 6 on vaja hakata lalisema ja lobisema... Oleks mul k6rvatropid... poleks ma hommikul seda lälinat kuulnud ja ärganuks alles kell 7. 30.<br /><br />Oi, kuidas ma üritasin igasugu hingamiste ja vägisi naeratamisega enesele sisendada, et k6igest hoolimata on ilus päev ja laps pole süüdi ja minba ka pole süüdi ja küll l6una ajal saab magada! Et kargan r66msalt ja teotahteliselt voodist üles. Aga ei! Pole midagi parata :(<br /><br /> Kargan siis siit arvuti tagant! :D JEEEI!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9028963112562777766?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-28976233342231549922010-09-19T11:29:00.000-07:002010-09-19T11:53:07.865-07:00Elamine on kohutav seapesa! Uskumatu! No muidugi on siin konstantselt seapesa, sest k6ik on pisut pooleli ja igasugu "vajalikke asju " on kastides jne. Aga sellest hoolimata valitseb mingi mikrokord- v6imalik, et see on vaid mulle teada asi. Igatahes- hetkel seda pole. Ma olen lihtsalt nii väsinud, et ma ei viitsigi mustade n6ude virna ära koristada, nagu ma p6him6tteliselt ikka igal 6htul teen, ega ka lapiga vehkida- JUku mänguasjade kokkukorjamisest rääkimata!<br /><br /> Täna sai hommikutrenniks käidud seenel. Mehed olid omavahel ja lollitasid niisama metsateel ja -vahel. Mina suure korviga kadusin lipsti kuskil salaja metsa ja ilmusin siis ootamatult, p6sed roosad, v6iduka naeratuse saatel jälle välja. Üks korjatud kui v6imalik tripiseen, osutus suurepäraseks söögiseeneks. Tegelikult ma nagu olin kuskil juba näinud- kuulnud selle seene kohta. See on jabur, kuidas mu krigisev k6vaketas aeg- ajalt mingi infokillu välja annab, suutmata parimagi tahtmise korral viidata allikale. Ma lihtsalt tean! Parim on teha salapärane nägu ja nimetada seda intuitsiooniks- selgeltnägemiseks. V6i siis valetada midagi kokku. Enamasti kehitan 6lgu ja ei pretendeeri absoluutsele t6ele. Niisiis tasub oma "südamehäält" kuulata. See ei pruugi olla midagi müstilist, lihtsalt üks juba ümbertöödeldud, taaskasutatud ning kombineeritud infokild teadvuse prügikastis. S6ltuvalt olukorrast v6ib neid sähvatusi vähem v6i rohkem usaldada- seente puhul eelistan siiski kontrollida :D. Selleks seenenäidis kaasa ja internetti kaapima. See oli külmaseen! Muidugi olin selle kohta kunagi palju lugenud! Aga oma umbusklikkuse juures, lootmata ise iialgi metsast midagi nii suurejoonelist leida, olin enese südamerahu huvides selle info blokkinud. Jooksin kuuri, hüppasin ratta selga ja kimasin ülejäänd puhmakest ära tooma :D!<br /><br /> L6una möödus rahulikult- "realiseerides" pisut metsakuiva puurisu oma pühade pliidipuude eesmärgil!<br /><br /> Ja 6htul, kui pidin Monki vaatama, ei saanud ikka kuidagi toas istuda ja leidsin vanade kuuskede alt ühe kunagi mahav6etud pisema kuuse- m6nusa kuiva.... tegin ära ja riita! :D Ja sellega ma end vist nikastasingi, selg tuikab. Kuidagi sain männiriisikad kupatatud ja marineeritud...<br /><br /> Köök on k6ik pilla-palla. Aga 6nneks saab teise tuppa minna ja ukse kinni panna. Kus on minu massaazipoiss? V6i siis vähemalt relax and tone... ahaaa! Mul on see puust rullidega hüppenööri meenutav riisapuu ja kuldne vibraator!<br /><br />Head ööd!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2897623334223154992?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-63704409732028360332010-09-17T08:19:00.000-07:002010-09-17T08:40:16.015-07:00Tutvusin hiljuti ühe v6luva olevusega. Minu jaoks ilmselt piisab sellest, kui mind poole s6nagagi kiita :D<br /><br /> Aga asi järgmine. Pakkusin talle oma seeneseljankat. Selle peale ta ohkas- ma OLEN ALATI TAHTNUD SELJANKAT SÜÜA, AGA SEE ON K6IGE LIHASEM SUPP JA LIHA MA JU EI SÖÖ :(<br /><br /> :D<br /><br />Tegelikult on vähemalt minu jaoks seljankal hoopis teine väärtus, kui liha. Liha on temas t6esti teinekord häiriv. Raske- v6iks öelda. Kui nüüd heietama hakata, siis näiteks guljaśś- supp on lihasupina mulle hoopis sümpaatsem. Seljanka teeb aga seljankaks tema tomatine hapukas maitse. Olgu ta siis liha, seene v6i ka köögivilja, aga minuarust on p6hi selline:<br /><br /><span style="font-weight: bold;"> Vaja:</span> seeni, erinevat lihakraami, baklazaani v6i, mida tahad.<br /> 2 sibulat<br /> 2 hapukurki koos vedelikuga<br /> 200 ml tomatipastat<br /> 1 küüslauguküüs<br /> m6ned oliivid<br /> 6li<br /> vett<br /> paprikapulbrit<br /> soola, pipart, suhkrut.<br /><br /> Sibula hakin, porgandi riivin ja praen koos 6lis läbi, keeran tule maha ja lisan peeneksriivitud küüslaugu ja 1 tl. suhkrut. Siis hakin ja lisan hapukurgi, oliivid, tomatipasta, maitsestan, lisan vee. Soovikohase lisandi praen ka lisan kah supile. Segane sai, aga ei midagi keerulist :D Vanad venelased keedavad seljankat muidugi päevi .....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6370440973202836033?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-54362214459526007072010-09-16T22:41:00.000-07:002010-09-16T23:12:24.131-07:00Selline tunne, et peaks hakkama ka oma päevakavasid üles kirjutama- kuigi ma m6istan, et kinnine blogi oleks selleks m6istlikum. Teha on t6esti palju ja v6in uhkelt t6deda, et ronisin sellest sitasest kraavist välja, kuhu olin vahepeal t6ugatud.<br /><br /> Igatahes- tegin ma eile ära vajalikud k6ned. Kas asjad nende tulemusena ka liikuma hakkavad, ei tea. Tegin endale mootorsae kasutamise selgeks. Tundke- tundke kaasa jah :D Meeste töö, aga ju teil siis pole seda jaburat unistust, mis ongi täitunud- vana majakene metsa sees- k6pitsetud- köetud. Ega naine ei saa ju ka käed rüpes istuda v6i noh jalad harkis ja muudkui sünnitada. V6i noh- mina mitte, mina jällegi seisaks 24 h pliidi ääres. Ainult, et pliidi ääres seisan ma 24 h ära, siis serveerin, koristan v6i viskan tulemuse minema.<br /> Lapsed- need jah muudkui popivad auti ja riik maksab- kui lahe! Kuid siis ta enam ei maksa, kui väiksed inimesed vajavad järjest suuremat hoolt ja finantsi. Siis peab käima tööl ja andma üle poole oma palgast nende heaoluks- rääkimata ajast, mida nagunii pole. Kerjama siit ja sealt. Alati on saadud hakkama, aga ... olge m6istlikud- keegi kunagi ütles- tahaks elada, mitte ära elada. Minu puhul ei tähendagi see raha- pigem hingerahu, mis sünnib raskest tööst ja selle 6nnestumisest- ega siis ka raha ja elatis tulemata jää;) Niisiis, kui mul läheb meelest see titega kodus 6udus ja hakkan vaid helgeid hetki mäletama ning ka taga igatsema, siis popin ehk minagi veel :D<br /> Täna peangi lasteaiadetailid välja uurima. Näis siis, kas hakkan igatsema emapalka ja titeokset v6i armun sajaga oma tagasihoidlikku, kuid loominguliselt kreatiivsesse ellu. Hetkel on lihtsalt tagasihoidlik ja ma harjutan end veel vähem tarbma- kuigi viimasel ajal on mind tabanud igatsus igasuguste köögividinate järele. No ütleme siis, et arutut tarbimist vähendama- sellist<span style="font-style: italic;"> I shopped, till I dropped</span> värki. Siiani seisneb see selles, et ma k6igepealt sisendan, et mul pole midagi vaja ja siis m6istan, et t6esti saab ka ilma.<br /><br /> Üleminek suvest sügisesse oli hetkeks päris kurnav. Kuid nüüd hakkan jälle harjuma. Vaheldus! Aias müttamise asemel saab koldeid kütta. Eile istusin mättal päikese käes, käisin rattaga s6itmas ja avastasin uusi seeni, ning v6tsin sügise ametlikult vastu. Uued seened on nimelt kitsemampel ja porgandriisikas :) Puravikke enam eriti ei paista olevat, aga neid sai ka palju!<br /><br /> 6ues peab nagunii iga päev käima ja varsti lähmegi. Siis tahaks riidekapid ära revideerida- koristada. Suveriided kokku panna. K6pitseda veel köögi kallal, et siis dinner'eid korraldama hakata.<br /><br />LÄHEB PIKAKS JÄLLE ....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-5436221445952600707?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-31261331669812166742010-09-09T07:01:00.000-07:002010-09-09T07:21:13.951-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIjpAL7cX_I/AAAAAAAAAXE/DGMJqmkH2bs/s1600/img_3223.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIjpAL7cX_I/AAAAAAAAAXE/DGMJqmkH2bs/s400/img_3223.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514913933126557682" border="0" /></a><br /><br /> Ei suutnud <a href="http://daki.tahvel.info/2010/09/09/see-ei-ole-meem/?utm_source=feedburner&amp;utm_medium=feed&amp;utm_campaign=Feed%3A+dakielabsiin+%28daki.elab.siin%29">kiusatusele</a> vastu panna, enamasti mulle selline "pesusahtli protokollimine" ei meeldi. Aga seda ilmselt siis, kui asi kaldub liialdustesse. Pealegi on mul ees vaba nädalavahetus ning käekott vaja jälle üle vaadata ja pakkida. On loogiline, et ma SIIN olles sellise asja üldse unustan.<br /><br /> Loodan, et ma pole ebaaus, kui eemaldasin vanad kasutud poetśekid ja peldikupaberinutsakad (kaabitud igaks juhuks sealt kaasa, kus on, sest järgmine peldik v6ib öö edenedes juba tühjaks tehtud olla).<br /><br /> Niiet.. lehvik (oleks aeg k6rvasoojendajatega asendada?), liiklustestid (:D), mingi kaelakee, mälupulk, punnivinn, 3 pastakat (ja ei ühtki märkmikku- ilmselt pigem jagan kui kogun telefoninumbreid ja autogramme)<br /> Sularaha nii nutsus kui juuksekummiga kinni, pakk k6rvatroppe, m6ned kaardid, mis polnud kadumaläinud kaarditaskus. 2 l6hna (üks minu lemmik, teine antti lemmik :D muahahahaa), tuli, m6ned hügieenitarbed ja hädapärane kosmeetika. Puuder loomulikult kukkus suht uuena maha ja seekord jäi ise terveks, kuid kaas murdus ära- arusaadavatel p6hjustel ma iga päev end ei meigi (elan maal ja olen abielus ha ha haa!)<br /><br /> Puudu on veel valuvaigistid, pass ja päikeseprillid (lisan homseks). Rahakotti pole mul aastaid olnud, sest usun, et kui ma k6ike seal koos hoian- kaotan k6ik korraga ära. Kaarditasku oli ja kaotasingi :( Tihti näete mind k6rtsis sügavast taskup6hjast sularahanutse välja urgitsemas, mitte käekott käevangus ja s6rmeke elegantselt edeva rahakoti vahel letile n6jatumas. Pole veel sellele levelile j6undud vist. Ka v6tmeid ei paista. V6tmed on nende käes, kellel neid hetkel vaja on. Koduv6ti on ukse ees.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3126133166981216674?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-90658337120176231902010-09-09T01:40:00.000-07:002010-09-09T02:02:17.784-07:00Viimasel paaril päeval on tabanud mind pearinglus ja selline vastik n6rkus. Muidugi ma üritan veel paarist kilost lahti saada, aga ma kahtlemata ei nälgi!<br /><br />Kuid üks oluline muutus- ma pole juba 10 päeva tilkagi alkoholi joonud. Kuidas seelline üllas asi saab olla süüdi n6rkushoogudes? Nimelt oli punavein see, mida ma olen alati manustanud. Ja fakt on see, et klaasist punaveinist saan ma sama palju rauda kui 100 g veisefileest. Kui selline boost nüüd ära jäi- v6in sama hästi ketsid karpi panna!<br /><br />Kuna loota, et mulle siia kiirabi koos veinipudeliga saabub, on tagasihoidlikult rumal..... ja n6rkus nii suur, et vaevalt püsin püsti, mis siis veel rattaga poodi s6itmisest. Praen selle viimase kuivetunud verikäki jupi ja keedan punapeeti- katsun kuidagi homseni vastu pidada siin.<br /><br />Aga kui lugejate seas leidub hetkel keegi, kel mahti ja soovi see veinipudel tuua, siis merlot sobib hästi. Hädaolukord.<br /><br />PS. Eks ma alustasin ka selle "Septembris ei joo" kampaaniaga oma karsklust. Kampaania ellutooja rääkis, et paljud selles osalejad avastavad 1. oktoobril, kui hea maitseb 6lu! Minu teooria on see, et suvel sai oma raha nii maha joodud- krediitkaardid ka miinustesse. Ja et uhke kekklassi eestlane sellest jamast häbita välja tuleks, vajab ta seda kampaaniat hädasti. Teine asi on veel see pasteediplekike selle koha peal, kus sünnipäraselt peaks asuma maks. Ja alles kolmandana tulevad need ... muud ideed.<br /><br /> Minu 6ppetund: Avastan 9. augustil, et pilt hakkab tasku minema. Tunnistan endale, et ma pole alkohoolik. Vein on lihtsalt väga oluline osa minu menüüst.<br /><br />M6tlete, et kuidas ma rasedana toime tulin? T6si- siis ma s6in ülepäeviti verikäkki, ohtsalt hematogeeni ja punapeet, samuti liha. Veini j6in vast korra nädalas paar lonksu m6ne <span style="font-style: italic;">väga veini vajava</span> toidu k6rvale.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9065833712017623190?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-22768253124033286452010-09-08T12:16:00.000-07:002010-09-08T13:01:20.510-07:00Sattusin täna suht ootamatult täitma oma kohust kogukonna ees. No nii seda mulle serveeriti. OLigi hea p6hjus rattaga veits kimada. Mitu päeva olen hoogu v6nud, et Missos käia, aga olen leppinud puude saagimise, vedamise, ladumisega- meie igapäevast trenni, eks?<br /><br /> Ma t6esti väga tahan olla kasulik- kellelegigigi, aga mis puutub Misso alevisse, siis tunnen end endiselt ebamugavalt. KIndlasti olid need keskkooliaastad, mis seal veetsin mulle omaette 6ppetund. Mitte tähtsusetum, kui k6iksugu väljamaatripid. See on selline <span style="font-style: italic;">nje-mjasa-nje-r6ba</span> ühiskonnakorraldus (kui see on ikka 6ige termin). Selles ellu jääda on ääretult keeruline. See oli osa mu elukoolist. Paras 6udus kukkus tegelikult välja! 6nneks ajad muutuvad (ja mina koos nendega?). Suuremas linnas, koolis, klassis saad sa valida, millise seltskonna enese ümber komplekteerid, siin polnud valikut. Pole tänase päevani ja mitte ainult koolis. See teebki asja keeruliseks. V6ime ja tahe saada läbi nende K6IGI inimestega, kes sulle jao poolest eraldatud on. Siin 6ppisin ma inimestes pettuma, sain tunda t6elist südamevalu, tänamatust ja hoolimatust. Ei, see ei olnud 6nnetu pubekaarmastus (armastuses mul tegelikult läks siin hästi). Need olid hoopis laiemad suhted ja lood. Huvitav, kui kaua need mind veel kummitavad? Ilmselt nii kaua, kuni tunnen inimestes ära neid jooni, mida tookord 6igel ajal ei märganud.<br /><br /> Ma ei süüdista kedagi, ega tee ka maha. Ma tunnistan lihtsalt, et MINA ei tule sellega hästi toime. Ma ei oska käituda- ega olla. Ju mul on t6sine trauma- näen lihtsalt tonte :D Ma näen ja tajun muutusi ja mul on sitaks hea meel, et need toimuvad. Et inimesed on optimistlikud ja teotahtelised. No seda on nad alati olnud, aga viimaks on midagi ka ära tehtud.<br /><br /> Mina olen alati arvanud, et inimesed ongi k6ik head. Mulle ei tasu tulla kellestki, keda ma ise ei tunne, halba rääkima. Muidugi klatshin ka mina, kui minu "viga" on see, et ma tunnistan ka jututeemale endale üles, mis minu arust veidi valesti on. Suhtun k6igisse v6rdselt täpselt niikaua, kuni nad mingi sItaga hakkama saavad- ega soovi asja ka lappida.<br /><br />Njah- alusta iseendast?<br /><br /> Ilmselt on halvav ka see, kuidas väikses kohas kiputakse oma elu unarusse jätma ning "ligimesest hoolimise" märgiks v6etaks oma südame asjaks ligimese elu ja tegemised.<br /><br /> Metsas peidus. Jah, ma olen imelik- leppige sellega! Ja rattaga s6idan ma sellepärast, et... ma olen liiga paks? ;P , sest ilmad on ilusad ja siin on rattaga tervislikum liigelda, kui suurlinnas- viimases on see jällegi populaarsem- paradoks! :D. Mul pole autot, ega ka lube pole... ma üldse ei tahaks ka... aga PEAB! Küll ma teen ära ja lähen tööle ja siis olen ka normaalne v6rdväärne- saan teistega koos viriseda, et kütet pole, kindlustus saab läbi, pean jälle kainekas olema ja perse on paks. Nali!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2276825312403328645?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-30440391092383052102010-09-07T12:54:00.000-07:002010-09-07T13:10:14.539-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIabEOXtkiI/AAAAAAAAAW8/dHgLT__5CfY/s1600/img_3185.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIabEOXtkiI/AAAAAAAAAW8/dHgLT__5CfY/s400/img_3185.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514265290641084962" border="0" /></a><br />Ärkasin enne teisi. Kella 7 ajal. T6eliselt<span style="font-style: italic;"> misty morning</span> oli.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaadJPtCqI/AAAAAAAAAW0/oKL0-gwPeV0/s1600/img_3187.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaadJPtCqI/AAAAAAAAAW0/oKL0-gwPeV0/s400/img_3187.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514264619250420386" border="0" /></a><br />ILmselt v6ikski seda pildistama jääda- iga hetkega muutub ja nii ilus ja m6nus.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaaQp5kJRI/AAAAAAAAAWs/7savRNLBcHY/s1600/img_3189.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaaQp5kJRI/AAAAAAAAAWs/7savRNLBcHY/s400/img_3189.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514264404677633298" border="0" /></a><br />Onju?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaaE-9ICzI/AAAAAAAAAWk/BMlCR9p_Tqg/s1600/img_3193.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaaE-9ICzI/AAAAAAAAAWk/BMlCR9p_Tqg/s400/img_3193.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514264204171283250" border="0" /></a><br />Järjest valgemaks ja selgemaks- udu hajub..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZzm-lOMI/AAAAAAAAAWc/8nXrDgGxkh8/s1600/img_3200.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZzm-lOMI/AAAAAAAAAWc/8nXrDgGxkh8/s400/img_3200.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514263905677162690" border="0" /></a><br />Kraav. Peale hommikueinet kohe ka seenele. Olen hakanud fotokat kaasas kandma.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZbCY2k2I/AAAAAAAAAWU/imKAjnmExzc/s1600/img_3203.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZbCY2k2I/AAAAAAAAAWU/imKAjnmExzc/s400/img_3203.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514263483538379618" border="0" /></a><br />See k6lbab raudselt süüa! Aga kes seda t6estaks?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZQAVd_PI/AAAAAAAAAWM/coCME0N3B-s/s1600/img_3207.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZQAVd_PI/AAAAAAAAAWM/coCME0N3B-s/s400/img_3207.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514263294008753394" border="0" /></a><br />Minu kamp.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZFyVGTzI/AAAAAAAAAWE/mcsN-Fyv46o/s1600/img_3209.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaZFyVGTzI/AAAAAAAAAWE/mcsN-Fyv46o/s400/img_3209.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514263118450413362" border="0" /></a><br />Mina hüüan Adolfit ja Juku jookseb tema sabas. Strateegia! Eelmine aasta käis Kusti minuga metsas kaasas. Vahtis kännuotsas vaikides. Alatasa ehmusin, kui silmanurgast jälle nägin- t6eline irvik-kass- ilmus ja kadus ja... Nüüd on Kustil targematki teha.. Adolf see-eest käib ja hoiab JUkul silma peal. Vaikselt ei ole- l6uiuugab ja kräunub ja koperdab jalus- nagu ma muudaks korjatavad seened praetükkideks, kui nende kohale kummardun!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaY0xvyrHI/AAAAAAAAAV8/tlNKBLBNw24/s1600/img_3213.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaY0xvyrHI/AAAAAAAAAV8/tlNKBLBNw24/s400/img_3213.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514262826236161138" border="0" /></a><br />Kitsas on.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaYj29n3hI/AAAAAAAAAV0/dbvEn4rSWxw/s1600/img_3214.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIaYj29n3hI/AAAAAAAAAV0/dbvEn4rSWxw/s400/img_3214.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5514262535578574354" border="0" /></a><br />Tänane saak.<br /><br /> Seeni olen juba marineerinud, külmutanud, seeneseljankat ja pizzakatet purki teinud... oehhh- aga mulle meeldib.<br /><br />Head ööd!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3044039109238305210?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-70667835410253172652010-09-07T03:10:00.000-07:002010-09-07T03:13:40.147-07:00Mul on rattal kummid tühjav6itu. Kas ma pean nüüd uue ratta ostma? Lähim bensukas, kus pumbata.... on V6rus?<br /><br /> Selline uus probleem siis!<br /><br />Vaja mingit uut korralikuu rattapumpa!<br /><br />Keeran siis ära magama, kui sporti teha ei saa. Hommikul tuustisime tunnikese puravikujahil. Vaene väikemees oli nii tüdinud, et istus lihtsalt keset metsa maha ja ootas, kuni ma suvatsesin platsi puhtaks tunnistada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7066783541025317265?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-87386893948423815332010-09-06T03:00:00.000-07:002010-09-06T04:01:57.426-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITD0jlHJeI/AAAAAAAAAVs/py_cqCjJVfs/s1600/img_3019.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITD0jlHJeI/AAAAAAAAAVs/py_cqCjJVfs/s400/img_3019.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513747151479842274" border="0" /></a><br />Päevalill, mis ponud küll küps, aga mille ma siiski vaasi t6in. Päevalillede seemnetest pakatavad 6isikud ma kuivatan ja panen talvel linnukestele. Küüslaugupealseid ei raatsinud ka ära visata:) Tagaplaanil olev hall palksein on tänaseks päevaks saanud puhtaks ning 6liga immutatud. Jube ilus on!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDkWo9noI/AAAAAAAAAVk/UtjahV5lEaA/s1600/img_3027.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDkWo9noI/AAAAAAAAAVk/UtjahV5lEaA/s400/img_3027.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513746873128427138" border="0" /></a><br />Pannkooke tegin veel enne, kui algas mustlase elu...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDZb8nYkI/AAAAAAAAAVc/riq_fg7ccKI/s1600/img_3029.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDZb8nYkI/AAAAAAAAAVc/riq_fg7ccKI/s400/img_3029.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513746685574472258" border="0" /></a><br />Pargipingil einet v6tmas. Paraku Juhan veel pildistada ei oska, niisiis on ta peamiselt ise piltide peal :D Nii me kahekesi hulkusime.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDL2FxDqI/AAAAAAAAAVU/wbC_FmzRKNM/s1600/img_3031.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDL2FxDqI/AAAAAAAAAVU/wbC_FmzRKNM/s400/img_3031.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513746452074008226" border="0" /></a><br /> Käisime Auras.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDAQrdJLI/AAAAAAAAAVM/ox1ygZuyg4A/s1600/img_3040.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITDAQrdJLI/AAAAAAAAAVM/ox1ygZuyg4A/s400/img_3040.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513746253052978354" border="0" /></a><br />Aitasime s6pradel puid kuuri laduda. Pildil Juhan ja Jaan (k6ik väravapostid ma pikali aa'n)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCxr-GLzI/AAAAAAAAAVE/EijNVQwMK0Q/s1600/img_3034.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCxr-GLzI/AAAAAAAAAVE/EijNVQwMK0Q/s400/img_3034.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513746002680885042" border="0" /></a><br />Vahtisime Karlovas ringi...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCYReAVjI/AAAAAAAAAU8/zSs4m5DtJHI/s1600/img_3056.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCYReAVjI/AAAAAAAAAU8/zSs4m5DtJHI/s400/img_3056.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513745566070232626" border="0" /></a><br />Nautisime Sügaoru- rahva külalislahkust.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCLberaEI/AAAAAAAAAU0/ZWwz74dmiv4/s1600/img_3062.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCLberaEI/AAAAAAAAAU0/ZWwz74dmiv4/s400/img_3062.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513745345419110466" border="0" /></a><br />Villu oli ketis ....<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCDE6PO8I/AAAAAAAAAUs/Wf2ibUYc9CI/s1600/img_3066.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITCDE6PO8I/AAAAAAAAAUs/Wf2ibUYc9CI/s400/img_3066.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513745201921735618" border="0" /></a><br /> Ja Kader oli juba j6udnud ilu teha :)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITB0Wem3NI/AAAAAAAAAUk/HOa2qEQwhGw/s1600/img_3075.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITB0Wem3NI/AAAAAAAAAUk/HOa2qEQwhGw/s400/img_3075.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513744948939644114" border="0" /></a><br /> Kolasime isa- ja-vanaisaga mööda Lätimaad (Lastes Parks)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBoFkTipI/AAAAAAAAAUc/0BJwbEOwS9Q/s1600/img_3078.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBoFkTipI/AAAAAAAAAUc/0BJwbEOwS9Q/s400/img_3078.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513744738241710738" border="0" /></a><br />Olid ka minu 6de Johanna ja vend Karl, ehk tädi-onu.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBWocvFJI/AAAAAAAAAUU/gwtO-ya7NGE/s1600/img_3091.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBWocvFJI/AAAAAAAAAUU/gwtO-ya7NGE/s400/img_3091.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513744438367556754" border="0" /></a><br />Vihm ei heidutanud... Armusin sajaga sellesse Cesise linna. Nüüd igatsen tagasi.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBGr-3lWI/AAAAAAAAAUM/5ZIQYHfgVhQ/s1600/img_3105.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITBGr-3lWI/AAAAAAAAAUM/5ZIQYHfgVhQ/s400/img_3105.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513744164438119778" border="0" /></a><br />Hunnitult täiuslik vaade.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITA5Q5Z72I/AAAAAAAAAUE/_oT2k6yNSIY/s1600/img_3107.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITA5Q5Z72I/AAAAAAAAAUE/_oT2k6yNSIY/s400/img_3107.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513743933829148514" border="0" /></a><br />Kuldl6ige? :D<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAuRq3TCI/AAAAAAAAAT8/ZMVpLJKMTkA/s1600/img_3112.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAuRq3TCI/AAAAAAAAAT8/ZMVpLJKMTkA/s400/img_3112.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513743745058032674" border="0" /></a><br />Jalad ei ulatanud veel pedaalideni, kuid äge oli ikka. Maanteemuuseum.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAkwKgBxI/AAAAAAAAAT0/OEVJNEg8n3o/s1600/img_3114.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAkwKgBxI/AAAAAAAAAT0/OEVJNEg8n3o/s400/img_3114.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513743581445097234" border="0" /></a><br /> ...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAWkBVz4I/AAAAAAAAATs/llXdDsCqqyM/s1600/img_3115.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAWkBVz4I/AAAAAAAAATs/llXdDsCqqyM/s400/img_3115.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513743337667284866" border="0" /></a><br />Kügelesime romantikah6ngulises Karlova ubrikus.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAPz2aPdI/AAAAAAAAATk/PunzZrD6GZE/s1600/img_3117.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TITAPz2aPdI/AAAAAAAAATk/PunzZrD6GZE/s400/img_3117.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513743221657320914" border="0" /></a><br />Kojuj6udes sajaga seenele! Ma just j6udsin endamisi kiruda, et puravikke mina NAGUNIIII kunagi ei leia. Nüüd on siis vaja 10 m majast astuda ja 10 minutit korjata, et enam kanda ei j6uaks. Korjasin k6ik ära!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_xO34_eI/AAAAAAAAATc/l80ea7-8MSc/s1600/img_3123.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_xO34_eI/AAAAAAAAATc/l80ea7-8MSc/s400/img_3123.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513742696335343074" border="0" /></a><br /> Kukeseeni sai kah proovida. ükspäev käisin Jukuga kahekesi, siis ei saanud pikalt olla, sest see oli minu esimene kord oma allakaheaastasega metsas käia. Olgu öeldud, et siin on kukeseenekoht mäekallaku peal ja paras rägastik ja sodi, mitte mingi park! Läksin teine päev üksi ja eheee... sead va sindrid olid k6ik nahka pannud ja sambla üles sonkinud.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_lowQ9RI/AAAAAAAAATU/xcee78UgYVM/s1600/img_3128.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_lowQ9RI/AAAAAAAAATU/xcee78UgYVM/s400/img_3128.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513742497124250898" border="0" /></a><br /> See-eest polnud sead puravikke üles leidnud, niisiis siin on puravikupasta (ila-ila-ila tilgub jälle)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_RJT7HeI/AAAAAAAAATM/sSqaKRba5xM/s1600/img_3124.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS_RJT7HeI/AAAAAAAAATM/sSqaKRba5xM/s400/img_3124.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513742145086496226" border="0" /></a><br />Idüll! Kuigi ma ei v6tnud swamme ära ja nii nad sealt alla sadasid sedamööda, kuidas nad ära ussitasid :D<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-_3NZhyI/AAAAAAAAATE/W-KeC9r3KRI/s1600/img_3132.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-_3NZhyI/AAAAAAAAATE/W-KeC9r3KRI/s400/img_3132.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513741848169514786" border="0" /></a><br /> Metsas läheb kauem, kui fotokas on ühes... Annaksin pool kuningriiki ühe mükoloogi eest!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-x82q6mI/AAAAAAAAAS8/5nr1dwTEzrQ/s1600/img_3137.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-x82q6mI/AAAAAAAAAS8/5nr1dwTEzrQ/s400/img_3137.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513741609166629474" border="0" /></a><br />...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-ol2atRI/AAAAAAAAAS0/cZI9Sf6NUas/s1600/img_3140.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-ol2atRI/AAAAAAAAAS0/cZI9Sf6NUas/s400/img_3140.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513741448372729106" border="0" /></a><br /> NEETULT ILUS!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-cusBCKI/AAAAAAAAASs/cwfsI0DRpLs/s1600/img_3145.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-cusBCKI/AAAAAAAAASs/cwfsI0DRpLs/s400/img_3145.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513741244586592418" border="0" /></a><br />AAAAAH! Ja seal mu puravikud mind ootasidki. Muud ei sööksi!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-QDABCaI/AAAAAAAAASk/A6yZO0teZjs/s1600/img_3147.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-QDABCaI/AAAAAAAAASk/A6yZO0teZjs/s400/img_3147.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513741026700888482" border="0" /></a><br /> musimops!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-DHCqt3I/AAAAAAAAASc/iNr87zjV3fs/s1600/img_3150.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS-DHCqt3I/AAAAAAAAASc/iNr87zjV3fs/s400/img_3150.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513740804447450994" border="0" /></a><br />ilu<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS93XEWH9I/AAAAAAAAASU/JVD_w5Dxbis/s1600/img_3152.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS93XEWH9I/AAAAAAAAASU/JVD_w5Dxbis/s400/img_3152.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513740602591027154" border="0" /></a><br />Keegi kurivaim oli maamesilase pesa rüüstanud. Esialgu vaatasin kohkunult ringi, et ega mesikäppa näha ole! Aga tegelt armastavad ka rebased ja mägrad mett. Need koperdavad pidevalt jalus. Noored mägrad on eriti mökud tegelased :D<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS9hO1YCBI/AAAAAAAAASM/F9iz0ptQflw/s1600/img_3154.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS9hO1YCBI/AAAAAAAAASM/F9iz0ptQflw/s400/img_3154.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513740222423631890" border="0" /></a><br />MESI!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS9JcbukwI/AAAAAAAAASE/VxvHjPu0to0/s1600/img_3157.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS9JcbukwI/AAAAAAAAASE/VxvHjPu0to0/s400/img_3157.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513739813757293314" border="0" /></a><br />Kirevad pilvikud<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8wQinptI/AAAAAAAAAR8/7rxo4zslREI/s1600/img_3161.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8wQinptI/AAAAAAAAAR8/7rxo4zslREI/s400/img_3161.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513739381068244690" border="0" /></a><br />Vaja hoidistada..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8ly9LweI/AAAAAAAAAR0/EdKpBJCvXug/s1600/img_3163.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8ly9LweI/AAAAAAAAAR0/EdKpBJCvXug/s400/img_3163.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513739201327907298" border="0" /></a><br />Sain naabri käest väikse suvik6rvitsa, mille koor oli kivik6va. Kuidagi sain pooleks l6igata. Ahi oli just köetud- pistsin siis natukese veega ahjupotti ja ööseks ahju. Hommikul kraapisin lusikaga viljaliha välja, praadisn rohkes 6lis sibulat-paprikat- tomatit, küüslauku.... ja keetsin letśo. Puravikud on v6ga purgid- m6nes ka küüslauku, sibulat, tilli, tüümiani.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8NmLhSBI/AAAAAAAAARs/CVGT28wAYks/s1600/img_3170.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8NmLhSBI/AAAAAAAAARs/CVGT28wAYks/s400/img_3170.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513738785581516818" border="0" /></a><br />Pḧapäeval käisime pokumaal. See on rohkem nagu linnainimestele vist. Seiklusrajale ei j6udnud, sest Juku ei tahtnud "mööda nööri" käia. Aga metsas jalutada saame kodus ka- pealegi pole siin mingeid piiranguid- peale mahalangenud puude ja oksaräga.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8AYD1kXI/AAAAAAAAARk/UumOxATuBWc/s1600/img_3173.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TIS8AYD1kXI/AAAAAAAAARk/UumOxATuBWc/s400/img_3173.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513738558452896114" border="0" /></a><br />Sealiha isu tuli! Tegin! Ahjupotis, nagu talvel :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8738689394842381533?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-28357683726275726062010-09-06T02:17:00.001-07:002010-09-06T02:17:51.592-07:00Tulge seenele!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2835768372627572606?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-42327834495786348912010-08-22T13:19:00.000-07:002010-08-22T13:36:37.820-07:00Ma olen pagenduses. Esialgu sai loodetud, et paariks päevaks, aga nüüd tuleb tunnistada, et veel terveks järgnevaks nädalaks. Nüüd tänan õnne, et mul pole tohutut aiamaamajandust- mu süda lõhkeks murest.<br /><br /> Viibin Tartus ja Tartumaal- käin nagu mustlane külakorda- kasutan võimalust realiseerida kõik rohkem või vähem sõnakõlksuna kunagi pillatud kutsed (ma panen väärt info alati kõrvataha). Sain ka tagasi oma neitsikambri, kus saab nüüd vaikselt kesklinna lähedal omaette olla . Ei oska enam kommuunis elada- tahaks rahu!<br /><br /> Ometi olen saanud aega mõelda ja jõuda selgusele, et omaette on mulle elati meeldinud olla, lihtsalt- varem olin kogu aeg rahva sees ja oskasin ka massis omaette olla. Nüüd olen hakanud tunnetama (idikas!) mingit survet- et kui tulen linna, siis pean kõikjale jõudma ja maksimaalselt suhtlema. Ega selle sees olles ei tabanud ära ka, kui palöju on tegelikult inimesi, kes mullemulle midagi tähendavad... kes minust tegelikult ikkagi hoolivad. Samas tunnen viimasel ajal aina kasvavat valu- et keegi minu eest hoolitseks! Jaaaa- ma olen tugev ja olemuselt iseseisev- aga kas olen? Ma tahaskin olla ja ma olen hea näitleja ;)<br /><br /> Oma vanast väiksesest kinnisvaranupsukesest leidsin hunniku vanu (2004-2005) fotosid... ma pildistasin siis vana Kiew (oli vist) fotokaga.. seepärast nad alles olid. Ja ka kunagi mu ema poolt astroloogil koostada lastud sünnikaardi kommentaarid... Nii palju äratundmist ja lohutust ! Eks ma olin neid koltunud vihikulehti varemgi lugenud, kuid nüüd on elu edasi läinud ja nii mõnedki toona segaseks jäänud read said kinnitust- üks hetkel meelikummitavaid oli lause : "ta huvitub harva igapäevastest asjadest". Eks ole! Paljud read tekitasid lihtsalt elevust- mis tuleb? Kas ma suudan oma õnne järgida, kas ma julgen? Ega ma ei eksi?<br /><br /> Ma pole kindflasti üdini õnnetu- ma olen lihtsalt ebakindel. Aga eks see läheb üle.<br /><br /> Igatahes! Andke teada ja kohtume kõrtsis;) Kuskil tartu urgastes.... sügis on ilus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4232783449578634891?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-82676625971108826382010-08-16T04:15:00.000-07:002010-08-16T04:25:40.671-07:001. päev<br /><br /> Saabub ahjusoojana termokotis. Rebitakse küljest kr6be tiib, saba jalihav koib. Mekitakse pisut ka küljenahka. M6nus!<br /><br />2. päev<br /><br /> L6igatakse ja nokitakse liha soojade v6ileibade tarvis. Saab suure taldrikutäie. 6htul rändab üks tiib näljase perenaise öösnäkiks.<br /><br />3. päev<br /><br /> Ilusas valged rinnafileed ja osa koivaliha kasutatakse ära karrikastmes.<br /><br />4. päev<br /><br /> Luukere liharäbalatega pistetakse 40 minutiks keevasse vette. Kurnatakse puljong ja lisatakse köögiviljad sinna sisse keema. Perenaine puhastab viimased lihakiud kontide küljest maitsva supi sisse ja kr6mpskondid endale salaja p6ske.<br /><br />5. päev.<br /><br /> Järel on vaid säärekont, k6igele muule hakkas kiisu hammas ka peale.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8267662597110882638?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-47501791691015186432010-08-16T02:55:00.001-07:002010-08-16T03:17:52.956-07:00Sain eile kultuurishoki. Sattusin sellisesse "eilse seltskonna" melusse. Nagu ikka- lällerdatakse, korrutatakse m6ttetusi, nagu kriibitud grammofoniplaadilt. Tehakse "nalju". Pühapäevane värk:)<br /><br />Kuid vaevama jäi mind hoopis see hoolimatus. Kui keegi seltskonnast (<span style="font-style: italic;">s6pruskonna</span> puhul poleks mul midagi rääkida, eks?) saab viga, siis peaks täiskasvanud inimene oskama tegutseda. Enamikes töökohtades on kohustuslikud v6i ka vabatahtlikult läbi viidud esmaabi koolitused. Rääkimata siis autojuhilubade omanikest, rallispordi jm. ohtlike aladega tegelejatest. Selleks ei pea olema meditsiinitöötaja (ega tudeng), et nii elementaarset asja suuta läbi viia. Kas t6esti jäänud midagi meelde? Ei peeta oluliseks? S6idame täis peaga kiirabisse, selmet inimesele kiire esmaabi, kasv6i jaheda mähise näol anda?<br />Kuulasin seda naiste kriiskamist ja noormeeste l66pimist. Miks ma ise midagi ei teinud? Siit tulebki asja teine tahk. Kannatanu keeldus abist. Kui olete saanud viga, kasv6i väikse veritseva kriimu, siis ärge mängige kangelast, kui keegi tahab teid aidata. V6i aidake end ise.<br /><br />Mis siis teha? Küsige abi ja pakkuge abi, siis ei tekki selliseid olukordi, et heatahtlik inimene ei tihkagi abi pakkuda, sest "k6va mees" ei pea seda vajalikuks.<br /><br />Isegi, kui teil pole omast arust s6pru, kes teie haava kinni seoks. Lubage seda teha oma joomakaaslastel.<br /><br />V6i ongi selline tundide viisi kannatanu ümber kaagutamine mingi hoolivuse märk?<br /><br />M6elge nüüd järele, kas sellise hoolimatuse t6ttu joogises seltskonnas olete kaotanud m6ne lähedase? On keegi pöördumatult end vigastanud, sest keegi ei pidanud tähtsaks teda keelata v6i talle esmaabi anda? V6i ei pidanud kannatanu ise vajalikuks pakutavat abi vastu v6tta?<br /><br />Need asjad tuleb lihtsalt aeg-ajalt üle korrutada. Nukker, mis?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4750179169101518643?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-91514755489858408762010-08-15T02:25:00.000-07:002010-08-15T02:42:05.440-07:00Internet on siin vilets, aga ilmad on ilusad ja muru roheline. Suvik6rvitsaid valmib täpselt sellise kiiruse ja intervalliga, et pidevalt on v6tta ja vokkida. Ka kurke on täiesti hallatavalt. Olen teinud m6ned marineeringud. Pidevalt on kausiga värskeid hapukurke.<br /><br /> Nädalavahetuseks ma Tartusse ei saanud- jäänud. Neljapäevase ja reedese päeva veetsin küll seal. Andestage need, kes ootasid kontaktiv6tmist. Nii uskumatu, kui see ka pole- eelistasin peamiselt oma lihase poja seltskonda. Lihtsalt käisimegi mööda linna- mänguväljakutel, parkides... s6ime vabas 6hus. Mulistasime mitu tundi Auras ja möllasime L6unakeskuse pallimeres...<br /><br /> Neljapäeval käisin Mokas söömas, kui Juku magas kärus. Muidu oli superluks, aga pidin s6imama nii lehepoissi kui loppis näoga vanamutti, et nad mind ei tülitaks. Kas see ongi nüüd matslus,mis minus välja lööb? S6iman inimesi tänaval. Jube pahaseks saan, kui segatakse söömisel. 6htul käisin antti-rarruga ühte filmi vaatamas- oleks v6inud ju kauemaks linna jääda, aga raha polnud kaasas ja kuidagi juhe oli olla.<br /> Reedel, peale Aurat süstisin Toomemäele, parkisin oma titakäru pingi k6rvale ja tegin omalegi sinna pingile m6nusa pesa :D Päris tukkuma vist ei jäänud... Politsei ka ei tülitanud, kuigi kuulsin lällarisse kommenteerivat, kui mööda s6itis :D<br /><br /> Eile veetsime m6nusa rahuliku 6htupooliku naabrite juures. Saunatasime ja 6lletasime. Küllap need rahulikud olemised ongi mul puudu olnud. Siin on t6esti iseenesest väga rahulik, niiet tekkib loll m6te, nagu peaks puhkamise ja vahelduse eesmärgil midagi väga rajut ette v6tma. Aga v6ta näpust :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9151475548985840876?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-91656069936958451092010-08-11T01:55:00.000-07:002010-08-11T02:20:42.848-07:00<span style="font-style: italic;">... "Sa vaatad mulle otsa, kui ma v6tan n6uks sind tervitada! V6i nii pimedatele enam piisavalt tugevaid abivahendeid ei toodeta?"</span><br /><br /><span style="font-style: italic;"> "No on mats- iga kord t6estab uuesti, miks ta k6igile nii vastik on!" ...</span><br /><br />Avastasin, et ma ei kohtu siin metsas olles päevade kaupa ühegi teise inimesega (Juku ei loe). Aga minu vabandus on, et siin polegi teisi inimesi. Vahel jään küll m6ttesse, et mis sai neist külatüdrukutest- poistest, kes ikka läbi astusid. Kas mina olen ka selline fuuria, kes oma liigsete n6udmistega inimesed eemale peletab. Asja toorelt v6ttes on k6ik väga loogiline- on suvi, rahvas liigub ringi, tunneb end hästi. Talvel muidugi on m6ned 6nnetud, kes siia l6ksu jäänud, siis on minu kord k6rtsi pidada :D<br /> Ega ma ei ootagi kedagi. Kuid peale paarinädalast metsaeraldatust tunnen taas vajadust minna rahva sekka. Kui mul see harakakari poegadega külas käis, siis nad süüdistasid mind , et olen nii vaikne ja ära omadega (peale paari klaasi kanget vermutit pehmenesin), ma t6esti ei ole harjunud inimestega suhtlema enam :D.<br /> Metsas inimene kahtlemata areneb ja leiab ennast, aga muutub ka palju palju sallimatuks ja valivamaks. Kohati on hirmus, et ma hüppan tee pealt v6ssa, kui kuulen autot tulemas ja väldin nii poodi kui meiereid- lootes kuidagi ots-otsaga välja tulla, kuni mees koju uut söögikraami toob. Ma magan öösel 7-8 h ja päeval veel 2-3 h. Mul on sitaks aega ja ma ei kasuta seda kuidagi sihtotstarbeliselt. Ma ei joo enam kohvi ega veini (varem kimasin rattaga poodi, et oleks veini!). Mu päev möödub "midagi hoovi peal tehes". Eile kohitsesin tomateid, korjasin kuivatamiseks musts6stralehti (oleks kevadel pidand, aga noored ladvalehed kah hääd), kakkusin välja küüslaugusaagi ja puhastasin- panin kuivama, küpsetasin kukeseene- suvik6rvitsa quiche'i ja muidugi koristasin 2-3 korda kööki. Teate küll, et poleks kraanikausil veepritsmeid ja külmikul näpujälgi.<br /><br /> Täna on mul vilets enesetunne. Selline sidrun on olla. Plaan on siiski teha mingi marineeritud kurgihoidis. Kurke mul on. Näiteks l6ikan viiludeks koos punase sibula, porgandi ja küüslauguga, paar paprikat on ka värviks panna ja valan marinaadiga üle? See v6iks täitsa k6lvata talvel ahjuprae k6rvale. Selline äädikane...<br /><br /> Nädalavahetuse tahaks veeta Tartus. Klassikaliselt. MInna bussiga. Käia külas ja j6lkuda tänavatel- parkides. Hommikul v6tta s6braga üks roosa vein. Vaadata inimesi. Käia khunshtizaalis ja Emaj6e rannas.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9165606993695845109?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-12310304718202878032010-08-10T00:35:00.000-07:002010-08-10T00:53:19.055-07:00Tuuseldasin oma tomatidzunglis! Hullumaja! Ma ei mäleta mitu taime ma sinna panin, aga iga taim oli ajanud juure lähedalt veel 5- 7 kasvu, millel ka väiksed tomatit v6i vähemalt 6ied juba kuljes! Naksasin suurema jao ära ja üldse üritasin rüüstata. Raskemad oksad sidusin üles. Kujutan ette, et kuskil Vahemere ääres saavad sellised tomatid k6ik valmis. Ah- mis kujutan! Ma olen seda ju näinud. Metsikud, lokkavad, meie aednike imestuseks vabalt mööda maad ukerdavad tomatitaimed. Ei mingit kärpismist ega sidumist. Paraku ei saa siin nad lihtsalt valmis, kui ei kärbi. Aga metsik dzungel oli küll, loodan, et minusugune "spetsialist" ei näpistanud ära eluolulisi okaskesi ning saak ikka suureneb, mitte ei kao sootuks :D Päris palju rohelisi tomateid jäi ka eemaldatud kasvude külge- need panin koos 6unaga paberkotti ja pimedasse kappi.<br /><br /> Müüriäärsed taimed pean ka veel täna üle vaatama- sinna said need kuulsad potitomatid. Need on nii tihedate okstega ja paksult pisikesi tomateid täis! Paar tükki on ka maadligi vajunud.<br /><br /> Meenub kord, kui kooli aianduspraksis kästi mul tomatitaimed kasvuhoonesse istutada. Pisteti ämber mullalöga ja rohulibledega pihku.... Vaesed mammid ei uskunud, et ma ei oska! Arvasid, et ma mängin tola (mida ma muidu kooli ajal ka väga palu tegin). Pärast pidi teine tüdruk need taimed välja kaevama ja uuesti istutama :D<br /><br /><br /> Väljas l6hnab sügiseselt. See tekitab mingi kirjeldamatu nukruse. Soojad toonid ja madal päike k6rvetab veel viimased riismed- südamest... südametest- see on ju k6igil! Ma armastan sügist- m6istagi ei oota ma seda kunagi, sest see tähendab suve l6ppu. Sügisel tahaks olla üksi- püüda viimast päikest kuskil mullal6hnalisel n6lval.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-1231030471820287803?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-5511028912465871032010-08-09T00:36:00.000-07:002010-08-09T01:11:37.049-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TF-31qJnnyI/AAAAAAAAARc/aDkc82Km47I/s1600/img_2940.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TF-31qJnnyI/AAAAAAAAARc/aDkc82Km47I/s400/img_2940.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5503319402145619746" border="0" /></a><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TF-2xLmO3nI/AAAAAAAAARU/_VVc0rzi4AM/s1600/img_2949.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TF-2xLmO3nI/AAAAAAAAARU/_VVc0rzi4AM/s400/img_2949.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5503318225713028722" border="0" /></a><br /><br />Eelmist nädalat iseloomustaks väljend- nagu kuradi turismitalu! :D<br /><br />Nädala sees käisid Jukul külas 3 tsikki pluss 1 kutt koos emmedega, niiet mul oli ka, kellega lobiseda ja klaase kokku lüüa. See oli üks kena päev, puhus jahutav tuuleke, kuid ilm oli selge. Super, et istuda hea seltskonnaga vana laua taga tugitoolis, mis on kaetud kase varju. Ka lastele oli oma laud ja omad tegemised. Aeg- ajalt t6usis vaid m6ni emme püsti ja luges pisikesed peanupud üle. Viis! Korras! Terviseks! Kes soovib liha? Ulata tuld! ... Äh, v6ta alla! A kook on seal teise laua peal...<br /><br />Nädalavahetusel oli sugulaste kari, nii siit kui sealt- väga mugav! K6ik korraga. Hirmus l6bus oli! Seegi 6htu l6ppes küünlavalgel kase all <span style="font-style: italic;">savignion blanc'i </span>mulliveega larpides.<br /><br />Eile siis sai magatud ja higistatud ning l6puks jahedasse autosse pakitult Aluksnesse koffikusse s6idetud. Leidsime mingi järveäärse hotellirestorani. Juks muidugi ei tea kommetest midagi- uskumatult arukas on ta m6ne koha pealt, aga samas ikka lootusetult loll- veel :D Cesari salat oli muidu hea, aga KOHUTAVALT küüslaugune! Minuarust ei käigi sinna sisse küüslauk? Huvitav oli see, et anśoovised olid lisatud tervena- miks ma mitte? Ka praad paistis maitsev. Väikesele härrale toodi "chickenburger" (odav pruun kanapihv :D) ja eriti maitsvad, v6iga tambitud köögiviljad (mida ta ei söönud, et siis näljakisada, kuni sai oma hommikuse pudruga kastruli puhtaks lakkuda- imelik laps!)<br />Poole eine pealt hakkas korralikult tuulama ja tormama. Kui mu<span style="font-style: italic;"> riesling </span>poleks olnud piisavalt jahe, v6inuksid käe katuse alt välja sirutada ja m6ned jääkuubikud püüda. Jah, sadas seda ägedat 2-3 cm diameetriga rahet. Torm vaibus- tagasiteel oli ca 7 mahalangenud puud. Ka enne kodu metsateel oli üks vana puu teele leangenud, aga jäänud niiviisi rippuma, et mahtusime alt läbi. 6htul viitas tormile vaid m6ni äikesesähvatus ning puuduv digiteeveesignaal. Hea, et käisime Lätis tormi kaemas- muidu oleks ilma jäänud jälle!<br /><br />Nüüd siis h6ljun oma taasavastatud <span style="font-style: italic;">made in india</span> h6lstides ja tunnen end ilusana.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-551102891246587103?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-47912361226234497292010-08-04T14:09:00.000-07:002010-08-04T14:10:22.730-07:00istun bungalos ja netin<br />aga klaasi veini võtaks küll<br />mul on siin ahistaja kes ütles et mu übus teeb mind veel sekikamaks:D<br />ja ta ei lähe ära:D<br />ma ütlesin et tema lollus teeb ta veel koledamaks:D<br />noh ta ei ole tegelikult väga kole, aga see pole oluline:D<br /><br /><br />...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-4791236122623449729?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-90074331812650953182010-08-04T02:25:00.000-07:002010-08-04T02:26:29.897-07:00appi- issand! mulle tulevad ootamatud külalised! hakkan närveerima :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-9007433181265095318?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-63981933115774040642010-08-02T22:49:00.000-07:002010-08-02T23:03:47.995-07:00Need paar vihmast ja karget päeva on nagu rusikas silmaauku :D Juba üsna korralikult kr6bisenud 6u on taas roheline ja muru vohab, et r66mustada seda, kelle hobi on trimmerdamine. Üle paari nädala kütsin eile ka ahju ja pliidi alla on juba mitu tuld tehtud. Naljakas, kui siin varem ka paar pisut hallimat päeva oli v6i suisa sipsuke sajune, siis esimene asi oli kohe tuli pliidi alla. Eile sai l6puks ka gaas otsa, sain oma suvik6rvitsa ja kana napilt ära vokkida. Hommikuti on hea tuld teha- päeva peale, kui korsten päikesest kuum- siis hakkab sisse ajama ja see rikub tuju.<br /><br /> Mäletan, et muidu on suveti ikka paar kolm korda nädalas ahju väike tuli tehtud, et 6hk oleks majas hea.<br /><br /> Nüüd on 6hk hea, muru roheline ja bassein ligast tühjaks lastud. Paras aeg valmistuda lubatud uueks kuumalaineks ja täita meie jahutav kilelärakas puhta veega. Eelmine vesi seisis seal nii kaua, sest ma ei raatsinud seda välja lasta- HEA KASTA! Ja nüüd on kurgiuputus käes. Eile marineerisin paar purki ja värske soolakurk on ka kogu aeg käepärast. Vihmased ilmad kohe tekitavad sellise marineerimise tunde:)<br /> Paar kolm punast tomatit olen ka saanud- täna ongi plaanis ladvad ära näpistada. Avamaa tomatitel on kohe selline päikeseline maitse! Need ma pistan suures osas juba poolel teel majja nahka :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6398193311577404064?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-73745654424622801122010-08-01T05:27:00.000-07:002010-08-01T06:51:21.083-07:00.<br /><br />J6udsime ka l6puks koju. See oli üks väga sekeldusterohke nädalavahetus ja muidugi väga tormine. Olgu öeldud, et ma ei tahtnud üldse see nädalal6pp kuhugi kodust ära minna. Tugevad eelaimdused ja mingi kummaline hirm pani mind korralikult pirtsutama. Hambad ristis s6itsime reede hommikul siiski välja.<br /><br /> Jukuga oli arsti juures vaja käia. See oli kohutav! MIngi noor arst oli (oma on puhkusel), kes s6nal6ppe k6rgetesse nootidesse vinnates uuris,. kas ma ikka loen lapsele 6htuti? Ei, ma ei loe- ma ei viitsi ja ma ei taha, et ma peaks iga kuradi 6htu talle lugema. Hea ema saab olla ka ilma selliste klisheedeta. Magamamineku juurde kuulub vaid koos kardinate ette t6mbamine, kiitus ja pai- tekk peale, tuli surnuks, uks kinni, rahu majas ! :D No ja ilmselt tabas laps ära, et ma muutun närviliseks- muudkui kisuti teda ja kui nutma hakkas, siis käratati meile, vanematele, et rahusta teda! Juuuube- edaspidi ikka oma arsti juurde ja pigem kas ainult mina v6i issi. Need ajad, kus koos oli mugav titte mähkida ja koos arsti n6uandeid meelde jätta, on möödas. Liigne sebimine ajab last vaid närvi- nagu mindki. Eelmine kord vist käisidkli issiga- mina olin juuksuris.<br /><br /> Juuksurisse j6udsin ka seekord. Oli nooremjuuksur- muidu tubli, aga tukk (mille kasuks viimasel hetkel otsustasin) on küll suht sika- saka :D Ah tühja kah, kui kasvab, siis lähen meistri juurde täppistööle :D.<br /><br /> Auto jäi sisinal-kosinal seisma ja tunnistasime ta katkiseks. Nagu ikka- kuu l6pus ja reede 6htul. Taevale tänu, et mu ema oli parasjagu ühe autoga linna peal ostlemas, kui teine linnaääres parklas seisis. Kolisime siis oma kraami ema auto peale, viisime nad parklasse, t6stsime preemiaks ka lapse nende autosse ja ärandasime tänulikkusega ema auto. S6idupealt sain mustlaspulma kostüümigi selga kakutud. J6udsime koguni pulmarongile järele ja k6ik läks kenasti. Pulm oli üle saja aasta üks emotsionaalseim. Selline ehtne ja siiras. Muidugi arvati, et tegu on lihtsalt läbuga, aga see on minu arust taktitundetu lähenemine (eks see on eelarvamuste küljes rippumine, samas anti juba kutsel selgelt m6ista, p6levat kraami ei soovita peolaual näha). Näidake mulle pulma (India omad ei loe), kus napsi ei v6eta? No on jah siukseid igavaid nägudetegemise pidusid, aga sealgi leidub mingi seltskonnake, kes hommikuni napsuga liialdab :)<br /> Suht peo alguses juhtus ka üks 6nnetus. Ilmselt oli ka see mu eelaimdusest läbi käinud. Sellisel parvtüüpi purdel 66tsus oma 7-8 inimest. Kutsuti meidki sinna seltsi. See ei näinud üldse normaalne ega ohutu välja. Seepärast andsin mehele käsu telefon taskust ära panna. Seda ta tegi. Puiklemise peale astusime siis purdele ja tasakaal kadus. Kogu seltskond pudenes vette. Sealhulgas üks karguga noormees ja viimast vinti rase. Viimase puhul on äärmiselt hämmatav, kuidas sellises olukorras ei soovita ohtu tunnetada? K6ik läks hästi, aga KUI oleks midagi juhtunud? Kes siis oleks süüdi olnud? Mh? Ah?Jube m6eldagi! Asjaosalisi tundes ilmselt k6ik teised kui tulevased vanemad ise. Jube, jube, jube!<br /> Minul käis elu silme eest läbi igatahes. Ma kukkusin ka väga 6nnetult- saades sügavas j6ep6hjas mitmeid kordi teiste inimeste jalgadega enne vastu pead, kuni sain hakata pinnale rabelema. Neelasin korralikut vett ja olin śokis. Tuleb vist r66mu tunda, et minu asemel polnud kedagi, kellele oleks sellest suuremat kahju sündinud.<br /><br /> Mul pole midagi selle vastu, et inimesed teevad rumalusi, ise teen ka, aga see on minu vaba tahe. Ja ma püüan k6igest väest MITTE HOOLIDA teistest, aga paraku ma teen seda ikka. Ja ärge tulge ütlema, et ma elan liiga palju teiste elu. Kuidas ma saaks mitte hoolida ja muretseda? Olge 6nnelikud, teie, kes te suudate jääda üksk6ikseks, mina ei suuda.<br /> Tegelikult olen vist peale emaks saamist ka k6vasti ettevaatlikumaks muutunud, no ma olen alati olnud, aga varem vist pisut nagu häbenesin seda. Ah tühja temaga!<br /><br /> Riided said kuivaks ja pidu jätkus oma kella 9ni hommikul vist. Kuna toidule eriti r6hku ei pandud tegid allakulistatud veiniliitrid oma tööd veel ka peale m6ningast und. Ja planeeritud laupäevane lahkumine nihkus pühapäevale. Laps oli oma vanaema juures igati r66sa. Neil on seal maamajas nii ilus ja rahulik. Tundub, et neil oli seal l6bus, sest Juku on täiega heas tujus praegu. Oli hea laps ka olnud.<br /><br /> Aga siiski-siiski! Pulm oli aus ja armas:) Aitähh teile, kallid s6brad! Ja jätkuvalt k6ike kaunist ja head!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-7374565442462280112?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-29288703571126149002010-07-28T12:18:00.001-07:002010-07-28T12:25:49.943-07:00Ma avastasin just enda juures ühe asja. Ei tea, kas see on uus v6i on uus vaid avastus? Igatahes muutun ma närviliseks, kui ma midagi kohe ei saa! Muutun närviliseks ja kannatamatuks. Selle all kannatab muidugi laps. Laps on ilmselt ka see p6hjus, miks ma niisuguseks muutunud olen. Sest pikalt on olnud selline lootusetu tunne, et ei saagi midagi kohe- niikui tuju tuleb. Viljandist tahtsin koju ja kaineks- olin siis paar päeva 6nnelikult kodus... nüüd tahaks külalisi- melu ja pitsi viina. VIINA POLE! Minul pole sügavkülmas viina- hommikul p6rutan rattaga poodi kohe!<br /><br />Vot siis, mis mind hoopis laastab? Nüüd tuleb hakata sellest jamast üle saama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2928870357112614900?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-81431595660085496862010-07-27T06:03:00.000-07:002010-07-27T06:18:45.824-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE7ZhWygCqI/AAAAAAAAARM/3QzWQX2cWXA/s1600/img_2914.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE7ZhWygCqI/AAAAAAAAARM/3QzWQX2cWXA/s400/img_2914.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5498571362142259874" border="0" /></a><br /><br />Kohe näha, et olen üksi kodus. Nokitsen, kokkan, pildistan ja apl6udin. Nii palju aega kohe. Vahepeal ikkka toimetan 6ues ka- toas on vaja käima jahtumas. Sain nüüd l6puks oma supi tehtud. Peamise supi jaoks korjatud saagi pani üks näljane sulane nahka (no kesse jaksab neid toita ja hernekauss jäi kogemata ripakile). Ega mul kahju pole, aga noh- paar kauna oleks v6ind ikka jätta :D Peenrast sundisin ma külalisi ise sööma. Igatahes kaapisin siis paar viimast pihutäit herneid veel peenrast.. Kidurad olid, aga asja sai.. NIISIIS:<br /><br /><span style="font-weight: bold;"> Murusupp kahele </span>(kaks portsu, mis ka ühte k6htu ära mahuvad :D)<br /><br />4 peotäit värskeid herneid<br />4-5 kuubikut spinatit (Maximas külmutatud)<br />3 cm jupp porrut<br />1 spl pestot<br />näputäis mere soola<br />100 ml piima (koort? 4 spl toorjuustu?)<br /><br />Herned vähese veega keema 10 minutiks, siis spinat ja uuesti korraks keema. Vett ära pole vaja kurnata, et oleks kraam parasjagu veega kaetud. Piim hulka, pesto ja sool ka, tulelt maha ja saumikseriga püreeks. Kaunistasin majoneesi ja kurgirohu 6itega. Muidugi sobib sinna puistata erinevaid seemneid v6i röstitud saia kuubikuid. MIna s6in röstsaia k6rvale koos kohupiimaga :) JUMALIK!<br /><br /> Tuli juba ka uus ja eksklusiivsem idee selle supi serveerimiseks, aga see jäägu saladuseks, kuni viitsin teostada. Ei tea, kas purgiherned käraksid ka? Külmutatud ilmselt küll.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8143159566008549686?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-66108126391161380522010-07-26T23:29:00.000-07:002010-07-27T02:16:14.145-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE6isggIi1I/AAAAAAAAAQ0/yPzZo71sIiw/s1600/img_2907.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE6isggIi1I/AAAAAAAAAQ0/yPzZo71sIiw/s400/img_2907.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5498511080588610386" border="0" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE6iEJ5yNSI/AAAAAAAAAQs/sBGrQqMDqkM/s1600/img_2884.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE6iEJ5yNSI/AAAAAAAAAQs/sBGrQqMDqkM/s400/img_2884.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5498510387327415586" border="0" /></a><br />Et oleks, mida lapsep6lvest meenutada.<br /><br />Mäkerdasin just koogitaigna kokku. Panen ruttu kirja, enne kui ununeb. Lisan siis hiljem foto ja kriitika ka :D<br /><br /><br /><br />2 MUNA<br />1 TOPS NOPRI KOHUPIIMAKREEMI SHOKOLAADI TÜKKIDEGA (veits vana juba)<br />2 KLAASI JAHU<br />1 TL. SOODAT<br />1 TL KÜPSETUSPULBRIT<br />4 SPL SUHKRUT<br />2 SPL KAKAOD<br />8 TILKA RUMMIESSENSSI (soovi korral)<br />100 ml PIIMA V6I VETT<br />50 G TUMEDAT SHOKOLAADI ( PURUSTATUD)<br />PEOTÄIS ROSINAID<br />CA 4 SPL TOIDU6LI<br /><br />segasin k6ik kokku ja nüüd panen ahju 220 kraadi :)<br /><br /><span style="font-weight: bold; font-style: italic;">Edit:</span> 220 kraadi oli selgelt palju. 180- 200 ja 20 min. on minu ahjukese puhul parim. Ka parandasin pisut retsepti, lisasin vedelikku ja rummiessenssi on vaja panna rohkem v6i üldse mitte :)<br /><br /><span style="font-weight: bold;">KATE/KAUNISTUS:</span><br /><br />Sulatasin <span style="font-weight: bold;">60 g shokolaadi</span> (piima- ja m6ru segamini), lisasin <span style="font-weight: bold;">2 spl 6li</span> ja s6elusin hulka <span style="font-weight: bold;">1 tl tuhksuhkrut</span>. Katsin jahtunud koogi seguga, kaunistasin punaste s6stardega ja tuhksuhkruga. Ma arvan, et hapusid parju v6iks olla sellel koogil lausa lademes ja shokolaadi v6iks siis sinna veel otsa valada. Aga seda teinekord :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6610812639116138052?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-35746400573211964352010-07-26T04:03:00.000-07:002010-07-26T04:40:32.268-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE1sByj6i5I/AAAAAAAAAQk/QDMowVaLYhM/s1600/img_2854.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TE1sByj6i5I/AAAAAAAAAQk/QDMowVaLYhM/s400/img_2854.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5498169498097322898" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-3574640057321196435?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-22860364937979089972010-07-26T01:51:00.000-07:002010-07-26T02:55:50.677-07:00Hei! Mina jälle siin!<br /><br /> Teatan pühalikult, et olen nüüd vaikselt kodus ja täiesti kaine. Suurem kahenädalane peo- ja seltskonnaelumöll on selja taga. Tegelikult tulin ka folgilt varem ära, sest ma ei suutnud. Oma soovitud konsale ma ei j6udnud- ei teagi, kas laiskusest v6i rumalast solidaarsusest kaaslaste ees (pilet maksis 275.- ja toimus siseruumis)- pold kellegagi minna ja nii rikas ma pole, et teise pileti oleks välja teinud. No selle raha jätsin ma nagunii toidu- ja alkoholipoodi. Üldse väsisin nii füüsiliselt kui vaimselt. Katus hakkas sädemeid pilduma- ei viitsinud kellegagi rääkida- ega kedagi kuulata. 6nneks on see nüüd üle läinud.<br /> Siiski leidsin endale paar uut tuttavat, kes, isegi, kui ma nendega edaspidi suhelda ei viitsi, olid tol hetkel väga m6nusad ja vaheldusrikkad kaaslased. Sai kuulata midagi uut- kellegi hoopis teistsugust maailmapilti- seda kuidagi m6testamata v6i paigutamata- ka kritiseerimata. V6imalik, et olin sellest kodusest möllust ka väga kurnatud. Viljandi on muidugi endiselt väga v6luv ja Mirri-Virri uus kodu superilus!<br /> Niisiis (mis proua elul viga!) tuli meespere mulle ka järgi, nagu ta oli mind oma magamiskoti ja penoga maha pannud ning ise ära läinud (pigem surm, kui titega folgil). Meesperel oli ka väga vahva tripp mööda Eestimaad olnud ja tegelikult istusin mina Viljandis ja lihtsalt igatsesin nende ja kodu järele.<br /><br /><span style="font-weight: bold;"> D!SKO</span>- ehk üritus, mida ma siin üritasin korraldada ja läbi viia, oli hirmus l6bus ja tore. Muidugi ma eeldasin, et rahvast tuleb rohkem. Eeskätt need, kes t6esti juba üle kuu asjast ette teadsid ja lubadusi jagasid. Elus tuleb k6ike ette, aga oma althüppamisest tasub ikka varakult teatada. Miks mulle tundub, et mind veeti pisut alt? Ju siis pole minu tegemised paljudele kuigi olulised. Ja polegi oluline. Hoian neid, kes HOOOOOLIVAD :D. Sest kokkuv6tteks kukkus väga lahe pidu välja!<br /><br /> Pidu oli k6igile tasuta ja nagu selgus sai igaühega lahkelt ka oma 6lletünni jagatud. Neile, kes ei oska teisiti hinnata asja väärtust, siis paar- kolm-neli tonni maksime lihtsalt peale sellele peole. No see polnudki kommertsüritus, niiet miinustesse keegi ei jäänud (polnud plaaniski plussi jääda).<br /> Musirullid, kellele asja tuum kohale j6udis aitasid igati kaasa. Ja ma usun, et te teate, kui tänulik ma teile olen. Niiet ega mina üksi seda siis korraldanud- k6ik mu lähemad s6brad aitasid n6u ja j6uga kaasa. Ja külarahvas oli lihtsalt kutsutud. Tunnustan teid, kes te olete nii arukad, et avalikku kohta jäetud kuulutusest suudate välja lugeda, et olete oodatud. Kes te ei vaja moosimist, ega kuldkandiga kaardikest, et end kohale vedada.<br /><br /> Sai ju meile siia oma lava ehitatud, sest viimasel hetkel selgus, et külaplatsil on hoopis "umpa-umpa" ja me oleme külabossidega möödarääkimisi teinud. Samas, jumal tänatud, et nii läks, sest oma hoov on ikka lähedal ja kindel ja l6bus. Natuke hirm oli, et miskid paskaagid ei oska teiste inimeste kodust lugu pidada (mispärast algul külaplatsi eelistasingi), kuid ei juhtunud midagi. No paar tähtsat härrat üritasid maasikapeenrasse s6ites ja suletud autos oma eelistatud muusikat mürtsutades oma tähtsust kaaskodanike silmis veelgi t6sta, kuid kukkusid oma ettev6tmises haledalt läbi. Tegelikult on ju nii, et KUI EI MEELDI, MINE ÄRA! Siin on selline muusikavalik ja sellised inimesed- sulandu sisse v6i lase varvast! :) Seepärast ei muretse ma ka tulemata jäänud inimeste pärast. Pole vaja kohalegi tulla, kui huvi pole, eks? Mis ma neid vingus ninasid ikka vahin. MInu üks paljudest vettpidavatest motodest ongi:<span style="font-weight: bold;"> PEO 6NNESTUMINE EI S6LTU ABSOLUUTSELT RAHVAARVUST!</span>. Kui palju olen ma korraldanud pidusid ja 6htusööke- ikka on nii, et eriti keegi ei tule kohale :( Aga PARIMAD tulevad alati ja juba kaks on seltskond!<br /><br /> Sellist statsionaarset omapere oli mul ca 15 inimest. Sain selgeks, kui raske v6ib olla suure pere emal. Millised hunnikud toitu ja sebimist :D Kui vanasti oli mul suuremate seltskondade puhul korralik kalkulatsioon tehtud, siis seekord v6ttis maad täielik anarhia. Loodan väga, et keegi nälga ei jäänud ega hirmsasti ei pettunud. Pinge oli ikkagi päris k6va! Tulevikus tellin vist cateringi :D No vähemalt neile pirtspersetele, kes hakkasid n6udma restorani, kui usinad-rosinad Asko ja Mari-Liis olid p6rgupalavuses l6kkel valmis keetnud riisiroa köögiviljedega. See oli mul endal ka läbi m6tlemata, aga üksi ma poleks nagunii j6udnud k6ike. Ja enne, kui sinna mingi 6udne puljongikuubik (viripillide poolt) ja hunnik soola sisse aeti k6lbas see väga kenasti süüa- isegi hommikul veel k6lbas, kui p6hjast läbi segati. Oleks ka kauem k6lvanud, kui keegi lihahimur poleks sinna vorstijuppe sisse seganud, mis riknema hakkasid.<br /><br /> Tuleb lihtsalt ebameeldiv elimineerida ja koondada enese ümber vaid need inimesed, kes t6esti tahavad sinu ümber olla. Igatahes saime hea kogemuse ja ma loodan, et m6nest eba6nnestumisest hoolimata on varsti k6ik kenad inimesed jälle platsis ja aasta-aastalt v6ime oma D!SKO! lihvida ideaalilähedaseks. No disko ise oli ideaalne, aga see olme, see on tüütu! :D<br /><br /> K6igi tantsulööjate nimel tänan veelkord südamest Dj. Mad Grandpa'd ja Mummu! Teie oletegi maa sool :) Teinekord jälle, eks?<br /><br /> Nüüd aga naudin oma esimesi, pisikesi köögivilju- masendus on üle läinud ja soov valmistada järgmiseks aastaks ette juba läbim6eldum (väetatud) köögiviljaaed, aina kasvab. Külakoda on valmis, aga mind pole seal. Minust ei ole ju selle ahju ülespanejat. MInust ei olnud ka Martini sünnipäeva hommikul, keset pidude ettevalmistusi, seal ka p6randapesijat v6i maalideriputajat. Mulle ei sobi need äkk-väljakutsed. Ma pole mingi tulet6rjedepoo. Nüüd istun ja muretsen siin, et kas ja kus ja kuna.... juba kuradi veebruarist muretsen- niiet mulle ei v6i midagi ette heita, mida olen graafikus, raisk! :D Ahh! Kui pole midagi, siis pole midagi ja kui on, siis k6ik korraga! Savi sai ka otsa, muidu vorbiks veel taieseid, et siis ükskord sinna ahju viia... Ka tuli m6te teha sinna sisetrepile mosaiik- ma vajan vist mingit ergutuskjoori vmt.! Luuser olen!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2286036493797908997?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-4332932472960103442010-07-15T04:04:00.000-07:002010-07-15T04:18:38.888-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7tZzAXrpI/AAAAAAAAAQc/pIE4dZXvMIk/s1600/IMG_2615.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7tZzAXrpI/AAAAAAAAAQc/pIE4dZXvMIk/s400/IMG_2615.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494089622882856594" border="0" /></a><br />Mäkerdasin vaarika charloti. Äia saadetud keeksist, vaarikatest ning jogurti- ja vahukoore peradest. Zelatiiniga jäin kitsiks, aga maitse oli hea!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7se1QZ1FI/AAAAAAAAAQU/7_JiqyfIdG8/s1600/IMG_2613.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7se1QZ1FI/AAAAAAAAAQU/7_JiqyfIdG8/s400/IMG_2613.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494088609874695250" border="0" /></a><br />Mäkerdasin viinamarjad köögikapile. Saaks seina raipe tagasi!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7rzJ_9zvI/AAAAAAAAAQM/Q0udYlZwhsA/s1600/IMG_2612.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TD7rzJ_9zvI/AAAAAAAAAQM/Q0udYlZwhsA/s400/IMG_2612.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494087859528650482" border="0" /></a><br /><br />Mäkerdasin moosi keeta. (mulle ei meeldigi vedelad moosid!)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-433293247296010344?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-88616879864416780162010-07-14T10:20:00.000-07:002010-07-14T10:26:30.683-07:00Veisefilee.<br /><br /><br />Kuival pannil 4 minutiga.<br />2 minutit kummaltki poolt.<br />Ei mingit rasvainet!<br />Kuumalt pipra ja soolaga üle.<br />Sidrunisektorist niristatud värske mahlaga uputatud.<br />Seest pehme ja verine, pealt kr6bepruun.<br />Klaas veini ja sakiliselt terav steiginuga.<br /><br />T6eline toit!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8861687986441678016?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-25947942227880608442010-07-13T02:51:00.000-07:002010-07-13T02:59:47.096-07:00Maasikaid on sitaks! No ma ei saa küll öelda, et vilets aasta v6i lühike hooaeg. Eile korjasin ca 5 liitrit ja muidu ca 3. Asi on selles ka, et ega ma ei viitsi ka eriti korjata. Ma ei kujuta ette, kuidas need inimesed suudavad käia vabatahtlikult seda tööd tegemas. Kohutav! J6udu teile! Paistab, et hetkel on k6rgaeg ja mul aega ja tuju sellega tegeleda.<br /><br /> Muidugi mu laps ega mees maasikaid ei söö (ega korja)- seepärast ehk tundub neid mulle palju. Topin siis sügavkma nii terveid marju kui toormoosi- ise söön kah päeva jooksul. Eriti oma lemmikut- meloni-maasika salat vaniljejäätisega. Suht siiber on juba! :D Aga isu peab täis saama! Margariitasid tahaks ka hirmsasti. Värsketest maasikatest on ikka parim!<br /><br /> Ilm on küll palav, aga mina ihaldan liha, pitsat, hamburgereid, grillvorste jne :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2594794222788060844?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-27848973422927015842010-07-12T05:32:00.001-07:002010-07-12T05:58:28.202-07:00Hämmastav! Avastasin, et mul on hernepeenar! T6si- ma ise nad maha panin, ei mäleta miks. Igatahes on kaunu palju ja pooled juba söödavalt prisked. Mitte ühtegi ussi ka (veel?) ei paista.<br /> Ju siis hakkasid herned ka kartma, sest needsin nad eelmine aasta maap6hja kui m6ttetud ja alailma ussitanud köögiviljad. Sama lugu juhtus ka paari ilup66saga, mille 6ite l6hn mulle ei meeldinud. Andsin oma p6lastusest häbenemata märku ja tänavu kevadeks olid haisukotid kuivanud, mis kuivanud! Sai maha v6tta.<br /><br /> Tegelikult mulle meeldib olla sedasi natuke väike n6id, kuid oma v6imed. sh nägemused ja tähenduslikud unenäod (jms.) on veel pisut segased. 6igemini, nad on väga selged, kuid ma ei suuda alati neid lahti m6tetsada ega sobivasse konteksti paigutada. Hiljuti m6istsin ka, et nägemused- ettekuulutused (no ma ei oska isegi sobivat m6istet kasutada) on tugevalt seotud soovide ja unistustega. Kui ma midagi väga soovin, siis v6in saada ilmutuse ja on suht kindel, et varem v6i hiljem (mida suurem soov, seda pikem aeg?) leian end ilmutuses tajutud situatsioonis ning v6in oma soovi täitunuks lugeda. Teistpidi- k6igepealt ilmutus ja siis soov selle täitumisest- see pole nii tajutav. V6i pole ma veel piisavalt tugev.<br /><br /> See k6ik vajab suurt keskendumist, kirglikku süvenemist. Oskust leida seoseid ja olla tänulik. Omalooming, unenäod, unistused ja ilmutused kipuvad k6ik omavahel segi minema.<br /><br /> Näiteks istusin ma ühes ilmutuses k6rge kivimüüri äärel ja k6lgutasin jalgu, punased saapad olid mul jalas. Täide läks vaid jalgade k6lgutamine, kivimüüri polnud (ehk see veel tuleb?) v6i ei osanud ma seda märgata? V6i oli sel hoopis sümbolistlik tähendus? Kivimüürid on tugevad- loodud kaitsma vallutuste eest. Teised sümbolid- veepeegeldused, udu, silmikissitama ajav päike, pulbitev r66m... need olid reaalselt kohal.<br /><br /> Ja ma usun väge.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2784897342292701584?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-85990522220424262302010-07-08T02:29:00.000-07:002010-07-08T02:42:42.872-07:00No ei ole aega luua sidusaid ja m6testaud tekste! Mulle langetati jälle üks kask kodu6ue- saan l6hkuda! Kuigi hetkel on suht uimane olemine. Küpsetasin midagi quiche'i sarnast, kuid see oli nii kaua ahjus, et suutsin eelroaks süüa maasikaid vaniljejäätisega (jumaldan!) ning siis ahjust v6ttes oli piirakas nii kuum, et eelistasin eilset grillkana (jumaldan!) nokkida- muidugi naturaalse siidriga... Grillkana ja pudel naturaalset 6unasiidrit- siis ei pane te minu puhul mööda ja v6ite arvestada matsuva m6minaga.<br /> Niisiis ma hellitan end k6ikv6imaliku lemmiktoiduga, sest pole midagi paremat, kui hea isu! Paar viimast nädalat ma ei suutnud kuidagi toitu nautida- s6in, et mitte maohaavu saada v6i mitte liiga ruttu purju jääda- 6udne! Olemuselt olen ma ikkagi toidufänn. Kas 6gard v6i gurmaan, seda ei oska ma ise otsustada. Olin täitsa endast väljas ja igatsesin, et tuleks ometi üks HEA ISU!<br /><br /> Ehk 6htul suudan ka miski jutu kirja panna- nüüd lähen uurin, kas kaseokstest saaks m6ned vihad ja siis magustoidu juurde- puid l6hkuma!<br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=WVaXuGdIegk&amp;feature=related"><br />Aaaa... ja tänane</a> teemalugu- iga hommik mul on ikka mingi jabur kummitaja :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-8599052222042426230?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-61996020900910227332010-07-06T10:01:00.000-07:002010-07-06T10:04:45.248-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TDNh5IU7ICI/AAAAAAAAAQE/925o6qRXDVI/s1600/img_2455-1.jpg"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_tHAbpsmx_CU/TDNh5IU7ICI/AAAAAAAAAQE/925o6qRXDVI/s400/img_2455-1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5490840004810448930" border="0" /></a><br /><br />head!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-6199602090091022733?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2559443603533756141.post-24158171851506833492010-07-05T08:22:00.000-07:002010-07-05T08:32:52.886-07:00Läpakas läks mul juba ammu katki. Ei oska selliste asjade pärast eriti p6deda. Sain lauaarvutil kuidagi hakkama (taburetiarvutil?), siis läks sellel klaver katki. Nüüd sain uue klaveri, aga nagu näha kirjutan ikka sogases y ja 6 keeles :S. Muuseas, osad inimesed on hakanud mulle niiviisi ka vastu kirjutama :D Olgu öeldud, et telefon on mul ka vana ja odav ja veider, sest ma ei viitsi seda teist vingemat (mulle annetati armulikult) käima lülitada :D Niisiis olemasolev ei anna mulle ka v6imalust kasutada teatud tähti. Niisiis v6iks arvata, et ma ei tunnegi seda va ubinatähte :D<br /><br /> Hirmus palav on! Täna korraldasin üle hulga aja korraliku l6unasöögi oma külaliste auks. Küpsisetort ja puha!<br /><br /> Nii palju on öelda, aga tänase päeva nael on ikkagi:<a href="http://www.youtube.com/watch?v=w2SzPoT0Nro"> Südant ei saa sundida, keha ei v6i keelata!</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/2559443603533756141-2415817185150683349?l=baariraam.blogspot.com' alt='' /></div>Maidenhttp://www.blogger.com/profile/14601294684058286610noreply@blogger.com0